Suurte lüpsifarmide omanikud ennustavad pankrotilainet

Foto: Allikad: piimatootjad ja Sakala, foto: Marko Saarm

Maakonna suurima piimatootja Mangeni PM-i juht Meelis Venno ja Tarvastu kandi lehmakasvataja Karpo juhataja Kalev Nurk usuvad, et sel kevadel on oodata Eestis  piimafarmide pankrotilainet. 

Meelis Venno ütles, et osaühing Mangeni PM saab rekordiliselt madalat kokkuostuhinda, mis on 21 senti liitrilt. Ta ennustas, et kui on vaja hakata põlluleminekuks diislit ja väetist ostma, lõpetavad paljud piimatootjad tegevuse. 

Olukord on väga raske

«Varsti juba kaks aastat on piima hind madalseisus olnud,» rääkis Meelis Venno. «Tean, et nii mõneski kohas on juba traktorid minema viidud. Poole tuhande lehmaga farmi omanikult kuulen, kuidas ta iga kuu peab 30 000 eurot peale maksma. Ilma paksu rasvavaruta seda ju kaua teha ei saa.»

Alles äsja tuli teade, et Saarepeedi lähedal asuv Õunapuu talu, mis oli üks Eesti parima tootlusega lüpsilautu, oli sunnitud oma eliitkarja ära müüma. Kalev Nurk ennustas, et selliseid teateid võib õige pea veelgi tulla. Lõpetajad peaksid tema arvates selgeks saama juunikuuks, kui talvesööt on otsas, aga uut enam tegema ei minda. 

Eesti põllumeeste keskliidu president Juhan Särgava möönis, et olukord piimaturul on raske, tõenäoliselt läheb veel raskemaks ning arvatavasti langeb piima kokkuostuhind veelgi. 

«Et Tere piimatööstus on saneerimise all, toob see turule piima juurde ja lööb hinna veelgi alla,» märkis ta. Euroopa Liit ei ole Särgava sõnutsi valmis hädas olevaid piimatootjaid toetama, abi antakse vaid tootmise vähendamiseks. Paraku on ka Eesti riigi toetus olnud piimatootjatele Juhan Särgava sõnutsi häbematult väike. 

«Piima hind vajub aina allapoole, miski ei näita, et see ka aasta lõpu poole kerkiks. Toodame kõvasti alla omahinna,» lausus Meelis Venno. «Ainus lahendus praeguses olukorras oleks see, et Eesti 86 000 lüpsilehmast 40 000 kombinaati viidaks, siis kerkiks hind taas õigele tasemele.»

Poole odavam kui vesi

Kalev Nurga sõnutsi peaks omahinna tagamiseks liitri eest saama kätte 28 senti. «Putini, Reformierakonna ja Euroopa Liidu ühiste pingutustega on valijale saadud piim, mis maksab poes kaks korda vähem kui vesi, seega peaksid valijad nüüd rahul olema,» sõnas Kalev Nurk mõrult. 

Kumbki tootja ei kavatse esialgu pille kotti panna. Meelis Venno sõnutsi on seni aidanud asjaolu, et teravili on kahel viimasel aastal andnud suurt saaki ja tulu, kuid paraku on ka vilja hinnad sel talvel langenud. Lähitulevikus aitab Mangeni PM-i Venno arvates asjaolu, et omanikul on üsna suur rasvakiht, mis lubab ettevõtmist toetada ning kehva aega üle elada. Mangeni PM on kahjumi minimeerimiseks mullikaid Türki müünud. 

Ka Kalev Nurk on tiineid mullikaid müünud tublisti Türki, Lätti ja Poola. «Ennustan, et õige pea tuleb eestlastel hakata piiri tagant hoopis kallimalt ostma nendesamade loomade piima,» sõnas ta. 

Nurk lubas hambad ristis edasi pingutada ja müüa oma viimase metsatüki. Ta arvas, et tõenäoliselt on ta sunnitud alustama põllumaa müüki välismaalastele. «Olen pikka aega oma farmi üles ehitanud, ma ei saa seda kohe allavoolu lasta,» nentis ta. 

Nurga ennustuse järgi tekib Eestis varsti jälle varemeid, sest lõpetamisplaane pidavaid piimatootjaid on tema teada hulgi. «Mu naaber müüb juba oma silorulle Poola. Eks me tulevikus hakkamegi vist silo, vilja ja heina teistele maadele vedama,» sõnas ta.