Hanged nõuavad valdadelt aasta lõpul ohtralt lisaraha

Mitmel pool Viljandimaal tuleb teede lahtilükkamiseks appi kutsuda mitu sahka ja traktorit ning see nõuab omavalitsustelt lisaraha. Foto: Elmo Riig

Kuigi suurem lumi on ka väiksematelt vallateedelt ära lükatud või veetud ja teede seisukord on rahuldav, nõuab nende läbitavana hoidmine omavalitsustelt suuri lisakulusid.

Viljandi linn tegi lumetõrjele esimesed lisakulutused pärast pühadeaegset tuisku, kuid mitmes maakonna vallas oli juba varem teehoolde raha otsas. Näiteks Suure-Jaani vallas, mis on pindalalt Viljandimaa suurim omavalitsus, on teede talviseks hoolduseks ette nähtud summa juba ületatud.

Nõuab peaaegu kaks miljonit

Suure-Jaani valla teed on jagatud neljaks piirkonnaks, millest igaühel on oma lumekoristaja. Vallavanem Tõnu Aavasalu sõnul tasutakse lumetõrje eest tööde mahu ja kulutatud tundide järgi ning kui vaja, kutsutakse appi suuremad jõud.

Lumetõrjeks on valla tänavuses eelarves ette nähtud umbes 900 000 krooni, aga lumerohkus nii aasta algul kui viimastel päevadel on nõudnud oma. Nii on vallal Aavasalu kinnitust mööda lumekoristuse eest tulnud maksta kaks korda nii palju, kui on eelarves kirjas.

«Enne detsembri algust oli kulutatud 1,5 miljonit ja viimase tuisu ajal kulus mõnisada tuhat, nii et tegelikult on lumele läinud umbes 1,8 miljonit krooni,» täpsustas vallavanem. Ta ei pidanud võimatuks, et aasta lõpuks jõuab see summa kahe miljoni krooni ligi.

Tänavad jäävad kitsaks

Nii Tõnu Aavasalu kui Võhma linnapea Avo Põder pidasid teede seisukorda rahuldavaks. Suurimaks mureks nii Suure-Jaanis kui Võhmas nimetasid omavalitsusjuhid seda, et väiksematel tänavatel ei mahu autod üksteisest mööda.

«Meie lepingupartner aktsiaselts Võhma ELKO on seni hakkama saanud nii hästi, kui sellistes oludes on võimalik, ja teed on üsna puhtad,» sõnas Põder.

13 kilomeetri jagu Võhma tänavaid on praegu lahti aetud ning suuremast lumest on linnapea kinnitust mööda puhastatud ka platsid ja parklad. Lisatööd tekitavad aga rööpad, mida sahad pigem süvendavad kui tasandavad.

«Saha häda on see, et ta jätab mingi osa lumest maha ja sellest tekivad rööpad. Kui need on liiga sügavaks läinud, oleme kutsunud teehöövli, mis võtab pindmise kihi maha,» rääkis Põder.

Ettenähtust rohkem tuleb lumetõrjele kulutada ka Võhmal. Kui suur summa lisaks tuleb, ei osanud linnapea veel öelda.

Lumevange ei ole

«Praegused teeolud päris viis ei ole, aga kõva koolipoisi kolme või nelja võiks panna küll,» iseloomustas Halliste kandis olukorda vallavanem Andres Rõigas. Kuigi kohalikud inimesed elavad üsna hajali, on lahti aetud kõik teed nendesse kohtadesse, kus keegi elanikeregistri järgi elab, ja lumevangis olijatest valda teatatud ei ole.

Nii nagu Suure-Jaani, on ka Halliste vald jagatud neljaks piirkonnaks, mille lumekoristuse eest hoolitseb neli talunikku. Enne viimaseid torme oli vallal teehoolduseks ligikaudu 80 000 krooni, mis Rõigase hinnangul on kahe lumekoristusringi raha. Nüüdseks olevat see kulutatud ja edaspidi tuleb läbi ajada riigi antud lisarahaga.

Kui kauaks sellest jätkub ja kui palju tuleb vallal veel lumetõrjele kulutada, ei osanud Rõigas öelda. See sõltub tema sõnul tuultest ja tuiskudest.

KULUD
Omavalitsuste 2010. aasta eelarves lumetõrjeks eraldatud rahast ei piisa.
• Suure-Jaani vallal on selleks 900 000 krooni, kuid praeguseks on kulunud umbes 1,8 miljonit krooni.
• Võhma linna eelarves on teedehoolduseks 75 000 krooni, kuid see on otsas. Kui palju lisaraha kulub, ei ole teada.
• Halliste vald on viimastel nädalatel lumetõrjeks kulutanud ligi 80 000 krooni ja sai riigilt veel 22 000 krooni lisaraha.
Allikas: omavalitsused