Läbilastud tiivaga vares ukerdas Viljandis laste mänguväljaku juures

Kolmapäeva ennelõunal lamas künnivares abitult lumel, viimaks oli ta siiski võimeline paarkümmend meetrit lendama. Foto: Marko Saarm

Viljandlane Raimund Talts märkas kolmapäeva hommikul Valuoja orus laste mänguväljaku lähistel läbilastud tiivaga künnivarest, kes lamas maas ja ukerdas vahepeal abitult ringi.

«Must lind oli vahepeal ümbritsetud hallvarestest, kes teda togisid. See oli õudne vaatepilt. Mõne meetri oli linnuke võimeline lendama, siis lõid teised ta maha. Ta siputas jalgu ja vahtis ainult otsa. Ajasin teda ahistanud linde minema, aga ta ronis nagu kiuste puude alt ära ja jäi kõrgepingeliinide alla, keskkonnaameti maja lähistele selili. Ainult pea veel liigub,» rääkis Talts kolmapäeva ennelõunal.

Raimund Taltsi arvates oli lind haavata saanud õhupüssiga tulistamisest. Umbes samamoodi viga saanud hallvarest oli ta samas kandis märganud nädal tagasi. Lindude pesitsuspaiga lähistel on ta aga korduvalt näinud kütitud surnud linde.

Pikaaegne murekoht

Suurte kolooniatena käratsevad ja roojavad hakid ning varesed on Viljandis olnud mureks palju aastaid. Vahelduva eduga on linnavõim neid tõrjunud, muu hulgas on toodud pesi puude otsast alla ja kärbitud puuvõrasid. Mitukümmend aastat tagasi ja eelmisel kümnendil lasid tuletõrjujad linnupesi veejoaga puu otsast alla.

Läinud aasta augustist on lindude ohjeldamiseks võetud appi vabatahtlikud, kes neid õhupüssiga surnuks tulistavad. Keskkonnainspektsiooni Viljandimaa büroo juhataja Naima Tääri sõnutsi on Viljandi linnavalitsuse korraldusega lubatud hall- ja künnivareste ning hakkide arvukust reguleerida sel kevadel 14. aprillini. «Jahieeskirja paragrahvi 1 lõige 10 lubab küttida künnivareseid väljaspool pesitsusaega arvukuse reguleerimise eesmärgil,» lisas ta.

Viljandi majandusameti keskkonnaspetsialist Inga Nõmmik ütles, et linn on andnud loa õhupüssist linde tulistada neljale mehele, aga põhiliselt tegeleb sellega kaks. «Nad on sportlased ja täpsed laskjad, seega peaksid linde surmavalt tabama,» sõnas ta.

Kas isetegevus?

Keskkonnaspetsialist pidas võimalikuks, et seekordsed vigastatud tiivaga linnud on pahaste linlaste isetegevuse tagajärg. «Varem, kui linn tiivuliste laskmisega ei tegelenud, siis leiti ka aeg-ajalt vigastatud linde,» ütles ta.

Nõmmiku sõnutsi segavad linnud inimesi valju häälitsemisega, mis on kõige hullem pesitsemisaja alguses märtsis. «Valuoja piirkonnas on mure eriti suur. Kui nad magamistoa akna all hommikul kisavad, siis on see jube küll. Inimesed on nende peale väga verised ja vihased,» sõnas ta.

Keskkonnaspetsialisti hinnangul on tulistamisega suudetud käratsevaid kolooniaid veidigi ohjeldada.

Raimund Talts arvas, et haavatud linde sel kombel piinlema jätta ei tohi. «Lumi kaob ära, lapsed hakkavad mängima ja kui raiped või haavatud linnud seal jalus on, ei ole see hea vaatepilt,» tõdes ta.

Inga Nõmmik tõdes, et haavatud linnud piinelda ei tohiks. Ta ütles, et nad koristavad haavatu kindlasti ära, sõltumata sellest, kes oli tulistaja.