Russismid, toortõlked idast

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Priit Silla
Priit Silla Foto: Peeter Kümmel

(Järgnev kirjutis on peatükk Priit Silla aprillis ilmuvast raamatust «Keelekõrvast».)

«MENT, MUL pohhui!» Paar näidet stalinliku Venemaa aluskihi, türmide ja laagrite kogukonna, seaduslike ja metsikute varaste põhisõnavarast. Arvata on, kes need sõnad meie võru-mulgi-kihnumaitselisse maakeelde on toonud – pätipoisid ja teismelised. Koolitüdruk, kes väitis, et temal on pohhui, ei osanud kuidagi seletada, mis tal on. Teised rääkivat ka nii!

«Ment» on esimesest tähest viimaseni paraskihaisuline, miilitsaid ja nuhkijaid põlgav, välja sülitatav sõna. Meie koduvillane «võmm» on soe, tunnustav, korrale kutsuv, peaaegu omapoisilik nimetus. See, kes teab, mis on parask, teab ka, mis või kes on ment.

Märksõnad

Tagasi üles