/nginx/o/2016/01/29/4949081t1h38d9.jpg)
/nginx/o/2008/09/26/77427t1hfb3f.jpg)
Eile riigikokku jõudnud eelarvekava vastuvõtmise korral tuleb omavalitsustel miljonitest loodetud kroonidest suu puhtaks pühkida ja riigi lubatud rahale järgmisel aastal ise asendus leida.
Riigi abimiljonid sulasid eelarvevaidlustes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ainuüksi üldhariduskoolide õpilaste pearaha investeerimiskomponent, millest makstakse kinni suur osa koolimajade renoveerimis- ja ehitustöid, väheneb eelarvekava kohaselt 250 miljoni krooni pealt 50 miljoni kroonini.
Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsioonibüroo konsultandi Asso Ladva sõnul taotles ministeerium algul, et remondiraha ei vähendataks rohkem kui poole võrra. «Aga kui tuli valida, kas jätta investeeringuteks 125 miljonit või anda osa sellest õpetajate palga tõstmiseks, otsustati viimase kasuks.»
Samas proportsioonis, nagu kahaneb investeerimiskomponendi kogusumma, annab see tunda omavalitsustes. Näiteks Viljandi linn, kes seni on saanud pearahast haridusasutuste renoveerimiseks umbes viis miljonit krooni aastas, peab järgmisel aastal leppima pelgalt miljoniga.
Viljandi linnapea Kalle Jents lubas, et juba plaani võetud tööd sellepärast tegemata ei jää ning puuduvad summad leitakse mujalt. «Muidugi on see väga kurb, et riigilt raha ei tule, aga maagümnaasiumi remont algab ikka.»
Uute investeeringute vähenemisest linnapea arvates siiski pääsu pole, sest kõigeks linnal endal raha ei jagu. «Ei tea ju, kust riik veel kärbib,» nentis Jents.
Eile hommikul valitsusest riigikokku jõudnud eelarvekava investeeringutoe saamiseks kuigi palju lootust ei anna. Näiteks haridusministeeriumi kaudu omavalitsustele põhivara soetamiseks ja renoveerimiseks jagatav raha kahaneb 112 miljonilt 12 miljoni koonini. Selle rea pealt lootis Viljandi linnavalitsus abi maagümnaasiumi remontimiseks.
Koolidest veidi paremini on riigieelarve kavas käinud Viljandi staadioni käsi. Ehkki veel nädala algul levisid kuuldused, nagu oleks tulevalt aastalt kahte miljonit lootnud staadion üldse rahata jäänud, kinnitas kultuuriministeeriumi avalike suhete nõunik Katrin Arvisto eile, et ühe miljoniga on see eelnõus siiski sees.
«Riigikogu menetluse käigus võib muidugi veel muudatusi tulla,» täpsustas Arvisto. «Summad on lõplikud alles siis, kui eelarve on seadusena vastu võetud.»
Samas näitas tänavune lisaeelarve, millega üks kahest staadionile antud miljonist maha tõmmati, et päris kindel ei saa riigi lubadustes kunagi olla.
«Praeguse eelarvekava valguses on otsus staadioni etappide viisi ehitada eriti õige,» kõneles Kalle Jents. «Tribüünid tahaksime kindlasti järgmisel aastal valmis teha, kuid olmeruumide rajamine lükkub võib-olla edasi.»
Seda, et järgmisel aastal saavad omavalitsused investeerimiseks riigilt umbes miljardi vähem, tunnistas eelmisel nädalal «Sakalale» antud intervjuus ka rahandusminister Ivari Padar. Samas ei arvanud ta, nagu oleks riik valdade ja linnade suhtes ülekohtune, sest finantseerimise üldpõhimõtted on jäänud endiseks.