Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/02/25/140179t1h471f.jpg)
Kauaaegsele Saksamaa liidukantslerile ja Euroopa, kui mitte maailma mõjukaimaks naiseks peetavale Angela Merkelile saab põgenikekriis ilmselt poliitikukarjääri kibedaks lõpuks, sest just nimelt talle heidetakse ette pagulaste kontrollimatut, sadade tuhandete kaupa Euroopasse tungimist.
Kui veel läinud suvel poseeris Angela Merkel koos sõjapõgenikega rõõmsalt fotograafidele ja kinnitas, et «saame hakkama», siis viimastel kuudel on saanud aina selgemaks, et ega ikka saa küll. Ülejäänud Euroopa pole Saksamaa pagulassõbralikust kursist absoluutselt huvitatud ning sakslaste, sealhulgas poliitikute ja avalike elu tegelaste arvates on taluvuspiir ammu ületatud.
2005. aastast Saksamaad juhtinud Merkelile on otsus piiramatult põgenikke vastu võtta muutunud poliitiliseks enesetapuks, kuid ilmselgelt ei saa ta öeldut ka tagasi võtta – mõni aeg tagasi pidi ta küll nõustuma paketiga, mis nõuab asüülitaotlustesse senisest märgatavalt rangemat suhtumist. Nii teatas Merkel jaanuari lõpul, et loodetavasti pöörduvad süürlased ja iraaklased pärast sõja lõppu tagasi oma kodumaale.
Kuidas Merkel saakski oma sõnu süüa, kui ajakiri Time tunnistas ta tänu positiivsele reaktsioonile seoses Kreeka kriisiga ja abivalmi suhtumisega sõjapõgenike kriisi 2015. aasta inimeseks?
Laiemas kontekstis tuleks vaadata Saksamaa otsuseid Euroopa Liidu kriisides, eelkõige seoses Kreeka majandusprobleemidega, ja humanitaarses suhtumises põgenikesse ajaloo vältel. Saksamaa kui riik tunneb end ikka veel süüdi kuritegudes, mille natsid toime panid, ning püüab end näidata avatud, koostöövalmi ja humaanse riigina. Liidukantsler Angela Merkel on aga pärit kunagiselt Ida-Saksamaalt, mis oli omakorda Lääne-Saksamaa allasurutud vend ja on seniajani majanduslikult kehvemas seisus. Võib-olla on just viimati mainitu üks põhjusi, miks eelkõige Ida-Saksamaal on eriti levinud neonatslik immigrandivastane suhtumine.
Seega püüab Merkel olla kahekordselt tubli, ületades nii Ida-Saksamaa kui natsiaegse Saksamaa taaka. Ilmselt ei osanud ta aga ennustada, mida tähendasid julgustavad sõnad põgenikele, sealhulgas väga suures osas asüüli lõpuks mitte saavatele majanduspõgenikele. Ühtlasi ülehindas ta ülejäänud Euroopa abivalmidust.
Põgenikevastased on Merkeli poliitika vastu viimasel ajal aina sagedamini sõna võtnud. Oxfordi professor, ökonoom ja migratsiooniteadlane Paul Collier teatas jaanuari lõpul, et tema hinnangul on Merkel asüülikriisi eest vastutav. Collier leidis, et lisaks Süüria sõjapõgenikele saabub Merkeli julgustava suhtumise tõttu Euroopasse vägivaldne kontrollimatu mass majanduspõgenikke, kes tulevad siia õnne otsima ja on süüdi probleemis, mida on Euroopal nüüd väga raske lahendada. Lisaks lausus Collier, et Saksamaa pole ühegi süürlase elu päästnud, sest riik ei asetse ühegi kriisi käes kannatava riigiga kõrvuti ja seega tulevad põgenikud juba ohututest riikidest Saksamaale edasi.
Endine liidukantsler Gerhard Schröder ütles veebruari algul, et Angela Merkel on küll põgenikekriisi suhtes õigeid otsuseid vastu võtnud, kuid valinud valed sõnad. «Mina ei oleks öelnud, et «saame sellega hakkama»,» lausus Schröder. «Viga oli, et ta tekitas ühest erandolukorrast mulje, et see on uus normaalsus.»
Ajakirjanik Tilman Gerwien kirjutas ajakirjas Stern, et kristlik-demokraatliku partei esinumber, senine 2017. aasta valimiste võidugarant, on põgenike teemaga oma poliitikukarjääri täiesti rikkunud, nii sakslased kui Euroopa laiemalt on tema kursi vastu.
«Ühest õigest ja moraalsest humanitaarsest aktist – hädaolukorras Saksa piirid Süüria sõjapõgenikele avada – on juba ammu saanud poliitiline trauma,» kirjutas Gerwien. «3000 põgenikku tulevad isegi praegu, talvel, iga päev Saksa piirile. See teeb aastaseks arvestuseks veel ühe miljoni või rohkem. Kölni-suuruse linna elanike arv põgenikke aastast aastasse riiki lasta... Ükski riik maailmas ei luba seda. Hea põhjusega. Sest see on vastutustundetu: põgenike suhtes [...] ja ka Saksamaa suhtes. Selle eest on endiselt vastutav kantsler. Peab olema väga päikeselise suhtumisega, et uskuda: naistevaenulikud aastavahetusektsessid nagu Kölnis ja Hamburgis polnud eelmaik sellest, mis ähvardab, kui praegusest veel rohkem noori moslemi mehi kontrollimatult riiki lastakse.»
Prantsusmaa peaminister Manuel Valls teatas veebruari keskel, et riik sõjapõgenike uue laialijagamisega ei nõustu. Suur osa Euroopa Liidu riike, näiteks Ungari, on algusest peale tõrjuvalt suhtunud. Saksamaa on Angela Merkeli juhtimisel põgenike massiga üksi jäänud.