Laululuiged on tagasi jõudnud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Eestis on laululuik tuntud eelkõige läbirändajana.
Eestis on laululuik tuntud eelkõige läbirändajana. Foto: Ove Maidla

Ühed esimesed lindudest kevadekuulutajad, laululuiged on Viljandimaale jõudnud, ornitoloog Olav Renno nägi neid esimest korda reedel.

Renno märkis, et laululuiged saabuvad Kesk- ja Lääne-Euroopast, aga pehmematel talvedel võib osa neist Eestisse talvitama jääda. Vahelduvate ilmadega talve puhul võivad nad edasi-tagasi rännata. Eestis on laululuik tuntud eelkõige läbirändajana, kes saabub tavaliselt märtsis. Läbirändel peatub ta siin kevadel kuni mai teise pooleni ja sügisel septembri lõpust novembrini.

Rändel peatuvad luiged nii merel kui ka siseveekogudel. Toitu hangivad linnud Renno sõnutsi nokaga põhja küünitades, sügavamal vees sageli keha püstiselt alla suunates nagu pardid, jalgadega vehkides ja tasakaalu hoida püüdes.

Ornitoloog Jaanus Aua märkis, et Eestisse on jõudnud ka künnivaresed, lõokesed ja kuldnokad.

«Kui jälgida erinevate vaatluste kronoloogiat Eesti bongarite klubi või eElurikkuse andmebaasist, siis sel kevadel aktiviseerus linnuelu tavapärasest paar-kolm nädalat varem. Esimese rändelaine liigid saabuvad juba täie hooga,» rääkis Aua.

Seda kinnitas ka Olav Renno. Tema jutu järgi on kuldnokad ja lõokesed kohal paikades, kus on laiad alad lumest lagedad. Seevastu künnivares, kes on Renno sõnutsi vapram tegelane, naasis Eestisse juba kuu algul. «Mõned künnivaresed suisa talvitasid Viljandis, Tartus oli selliseid kümmekond,» rääkis ta. «Nüüd on künnivaresed massiliselt kohal, valivad pesapaiku ja võitlevad omavahel. Nad on asunud ka oksi murdma. Kui nad seda vahtratelt teevad, siis nende puude all tilgub mahla.»

Jaanus Aua tõdes, et kuna talv õnnistas Viljandimaad suhteliselt ohtra lumikattega, siis Viljandi ümbruses pole lõuna poolt tulnud rändureid väga hulgaliselt veel nähtud. Sama meelt oli ka Olav Renno. «Rännet ei ole veel ollagi. Kui lindude tulv ükskord paisu tagant valla pääseb, siis hakkab uudiseid palju tulema,» arvas ta ja lisas, et sel nädalal seda siiski ei juhtu, suurem muutus võib tulla kuu lõpul.

Märksõnad

Tagasi üles