/nginx/o/2016/03/15/5163767t1h9876.jpg)
«Esimene reaktsioon oli paanika, sest ma ei saanud aru, kus ta asub,» kirjeldas viljandlanna Kersti Rebane hetke eelmise nädala teisipäevast, mil tema kaheksa-aastane autistlik poeg talle nutust nõretava telefonikõne tegi. Kulus mitukümmend minutit, enne kui ema lapse Viljandi äärelinnast bussipargi platsilt lukustatud ühissõidukist leidis.