Kristuse ilmaletulekut kuulutavad kellad on sündinud tema surmatunnil

Kunagi kiikusid 1852. aastal Stockholmis valatud kell (esiplaanil) ning tema 1892. aastal Riias sündinud ametivend Suure-Jaani kirikus vabalt võlli peal. Rohkem kui pool sajandit on neid helistatud talide ja köite abil tilast sikutades, sest okupatsiooniajal jäi kellalöömine vanade naiste ülesandeks ja nood kelli kiigutada ei jaksanud. Olgu helistamisviis nii- või naasugune, kirikukellad kuuluvad jõulude helipilti raudkindlalt. Või isegi pronkskindlalt. Foto: Hans Väre

Alustab noorem, 118-aastane: kõmm! kõmm! kõmm! Seejärel päästab hääle valla  tema 358-aastane sugulane ja nüüd kaiguvad kirikukellad vaheldumisi üle talvises pühadevaikuses Suure-Jaani. Kuni noorem ja suurem loo lõpuks kolme soolopauguga kokku tõmbab.

Mitu korrust allpool, oreli ja suure roosakna vahel, kus Jüri Mikkor tilanööre sikutab, pole helinat peaaegu kuuldagi. Üleval tornis, otse vanema kella all on paugud selle eest nii valjud, et nende väljakannatamiseks tuleb paks kapuuts kõvasti pähe tõmmata.