Elanikele pikalt meelehärmi teinud allee kaob ilmselt peagi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Reedel võis Uuel tänaval lumel vedelemas näha kümneid ebatsuugade oksi, mis olid lume raskuse all murdunud. Enamik neist olid mitme meetri pikkused ning paari käsivarre jämedused.
Reedel võis Uuel tänaval lumel vedelemas näha kümneid ebatsuugade oksi, mis olid lume raskuse all murdunud. Enamik neist olid mitme meetri pikkused ning paari käsivarre jämedused. Foto: Marko Saarm

«Võib-olla päris surma poleks saanud, aga kõvasti viga igal juhul,» kirjeldas Viljandis Uuel tänaval elav Merit Alas talle mõne päeva eest otse oma kodu kõrval osaks saanud ehmatavat kogemust.

Nagu enamik majaomanikke, haaras Alas 8. märtsi õhtul panipaigast lumelabida ning läks aiaäärset kõnnirada äsja maha sadanud lörtsilumest puhtaks lükkama. Olles tööga jõudnud umbes poole peale, kuulis ta ülevalt valju raginat ning sekund hiljem prantsatas otse tema nina alla massiivne oks. Naine tänab õnne, et ei jõudnud meetri või paari jagu kaugemale, sest sel juhul oleksid tagajärjed olnud väga valusad.

Seda, et Uue tänava eakas ebatsuugaallee on nii inimestele kui autodele ohtlik, on kohalikud elanikud kurtnud juba aastaid. Eestis looduslikult levivad puud suudavad rasket lumekoormat enamasti kanda. Kõrgustesse sirgunud võõramaise päritoluga ebatsuugade musklid aga jäävad sellistes oludes pahatihti jõuetuks. Seepärast on Uuel tänaval juba reegliks, et talvel suuremate sadude ajal pargitakse autod ohutusse kohta ning lastele antakse korraldus tänaval silmad ja kõrvad ettevaatuseks avali hoida. Juhuslikud möödakäijad ei tea aga ülal varitsevast ohust midagi.

Märksõnad

Tagasi üles