Roheline äratus tõmbab loodusel teki pealt

Üllar Priks
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülane on sinilille ja paiselehe järel üks esimesi, kes sooja saabudes oma kroonlehed lahti sirutab.
Ülane on sinilille ja paiselehe järel üks esimesi, kes sooja saabudes oma kroonlehed lahti sirutab. Foto: Elmo Riig / Sakala

​Märts on esimene kevadkuu. Seda teavad nii inimesed, loomad kui linnud. Isegi taimed teavad. Teab kogu loodus ning juba ta nihelebki. Esiti veel õige tasa, aga õhus on tunda ärevust. Varsti lükkab ta teki kõrvale, ringutab magusalt ja hakkab asjatama.

Eesti kliimast rääkides kiidetakse alati võimalust nautida nelja konkreetset aastaaega. Kuigi kliimamuutuste tõttu tunduvad piirid nende vahel viimasel ajal hägustuvat, on nii kevadel, suvel, sügisel kui talvel aega võimutseda täpselt nii palju, et jõuaks tekkida igatsus järgmise aastaaja järele.

Praegu on paraku veel vara talverõivaid kapisügavustesse toppida või autoga rehvivahetusse sõita. Suure sula saabumiseni oleks paslik aega viita esimesi kevade saabumise märke lugedes ning kevadekuulutajatega tutvust tehes. Lugejale ulatab siinkohal abikäe loodusemees Georg Aher.

Tagasi üles