Muusikaretk iidsetest pööripäeva rõõmuloitsudest tänapäeva jõuluedetabeliteni välja

Margus Haav
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maast madalast kuuldud jõulumuusika võib inimest saatma jääda terveks eluks.
Maast madalast kuuldud jõulumuusika võib inimest saatma jääda terveks eluks. Foto: Margus Haav

Pakase käes paukuvad aiateibad, lume vaikne krudin jalgade all ning kauge aisakella helin tähises talveöös on hääled, mis moodustavad kindlasti kõige kaunima jõulumuusika.

Inimesi, kes on seda kas või korra elus kuulnud, jääb üle ainult kadestada. Ideaalil ja reaalsusel on paraku vahe ning unelmate jõuluhääli tabab kõrv veel üksnes haruharva. Tänapäeval ei kujuta keegi jõule ette ilma jõululauludeta. Need on jõuludest niisama lahutamatud kui habe jõuluvanast.

Jõululaulude ja -albumite teema on avar nagu polaaröös laiuv Jäämeri. Arvatakse, et aasta jooksul muusikatööstuses ringlevatest tohututest summadest teenitakse kolmandik just aastalõpupühade ajal. Välja on arvutatud seegi, et detsembris kuulab keskmine inimene küll ainult paarikümmend jõululaulu, kuid see-eest esitatakse neid talle üle 700 korra.

Kui aastaid tagasi ei tohtinud esimesel jõulupühal üldse laulu üles võtta, siis praegu tegutsevad isegi spetsiaalsed raadiojaamad, mis lasevad jõulumeloodiaid katkematult ööpäev läbi.

Orienteerumine jõulunootide tihedas rägastikus pole kergete killast. Mõni jõululauluks tituleeritu pole seda tõtt-öelda üldse. Erakordselt ehedat jõulumuusikat tehakse vahel seal, kus seda oodatagi ei maksa. Nii sünnivad liigutavad kuumad jõululood tihti Jamaical — maal, kus lund ei nähta vist isegi unes.

Hüpake nüüd saani ja tõmmake pehme tekk lõuani: kihutame muusikalisel jõulumaal läbi aegade.

Igivanad rituaalid

Esimene peatus tuleb ajal, mis on nii noor, et sel pole veel numbreidki: viimane jääaeg on ümber saanud ning inimesi elab juba kõigis maailmanurkades. Korilastest hakkavad kujunema ehitajad.

Päris kindlasti lauldi ka tuhandete aastate eest rituaalsetes kiviringides, kuid muidugi mõista ei kõlanud siis jõululaulud. Pühadel loitsudel lasti kõlada aasta lühimal, talvisel pööripäeval — 22. detsembril.

Ajaloolased on üsna veendunud, et kõigil neljal pööripäeval olid oma kindlad rõõmu- ja tänulaulud, mida esitati koos spetsiaalsete tantsudega, kuid meieni on hiljem jõululauludeks saanud muusikapaladest säilinud üksnes kauge kaja.

Ehkki need meloodiad on igaveseks aja hõlma vajunud, võtsid varased kristlased mingi osa neist pisitasa üle, nii nagu nad näppasid paganlikest traditsioonidest ning mugandasid uuele usule palju muudki. Kultuurimälu suudab teatud motiive säilitada ka kirjalike ülestähendusteta.

Esimese jõululaulu kohta on kroonikais teated aastast 129, kui üks rooma piiskop andis korralduse kanda see ette Kristuse sündimise päeva tänujumalateenistusel. On teada pealkiri «Inglite hümn», kuid kõik muu on ajaloo lõõskavates tuultes jäljetult kaotsi läinud. Oluliselt paremini ei läinud aastal 760 kreeka ortodoksse kiriku tarbeks tehtud jõuluhümnil.

Üheteistkümnenda sajandi paiku hakkasid paljud Euroopa heliloojad kirjutama spetsiaalseid jõululaule. Üldjuhul olid nood surmtõsised kantaadid, litaaniad ja hümnid ladinakeelsed, mis tähendas, et tavalised inimesed ei saanud neist mõhkugi aru.

Jõul kui paganlik püha

Kuulsat itaalia müstikut ja pühakut Assisi Franciscust on peetud keskaegsete suurmeeste seas üheks suuremaks. Sellesama toimeka tegelase — muu hulgas jõudis ta pidada jutlusi isegi lindudele — kontosse on kantud aastal 1223 esimesed avalikult esitatud lood, mida peetakse praeguste üldtunnustatud jõululaulude eelkäijaiks.

Ja ennäe: need polnudki elitaarses ladina keeles! Laulude idee oli õpetada rahvale kristlust muusika kaudu. Itaaliast levisid lihtrahvale mõeldud pühalikud palad Prantsusmaale, Hispaaniasse, Kreekasse, Saksamaale ja mujale Euroopasse.

Kõige varasem jõululaul, millest on säilinud paar fragmenti, pandi kirja aastal 1410. See jutustas Jeesusest ja Neitsi Maarjast, kes trehvasid Petlemmas oma teekonnal mitmesuguseid inimesi. Huvitaval kombel ei lauldud seda ega sõsarlaulegi üldjuhul kirikus, vaid hoopis kodus pere keskel. Rändlaulikud aitasid nende levikule tõhusalt kaasa.

Kui Inglismaal tuli aastal 1647 puritaanide eesotsas võimule Oliver Cromwell, tõmbas see nii jõulude tähistamisele kui selleteemaliste laulude esitamisele rasvase kriipsu peale.

Parlament võttis vastu seaduse, mis pani need kui paganliku ilmingu keelu alla. Kuid kes saaks keelata laule! Salaja lauldi neid ikkagi ning nõnda püsisid nad kuninganna Victoria valitsusajani. Selle tõestuseks on William Sandys ja Davis Gilbert Inglismaa külades üles kirjutanud ohtralt vana jõulumuusikat. Kiriku tähtsuse ja võimu kasvades kogusid jõudu ka jõululaulud.

Kuidas sündis legend

Väike, aga kõnekas peatus tasub teha Austrias aastal 1818. Piilugem korraks läbi ähmase akna, mille taga katkub juukseid murest murtud pastor Joseph Mohr, Oberndorfi Püha Nikolase kiriku õpetaja. Jõulumissa on sõna tõsises mõttes ukse ees, aga hiired on oreli lootusetult katki närinud ning nüüd suudab see endast välja pigistada ainult üpris ebakristlikke kiuksatusi. Jõulumissat aga muusikata juba ei pea!

Viimases hädas meenub õpetajahärrale paari aasta eest kirjutatud luuletus. Sahtlipõhjast üles tuhnitud poees peos, tõttab Mohr organist Franz Gruberi jutule ning palub tollel teha sõnadele tulistvalu viis, mida saaks saata mõnel lihtsamal muusikainstrumendil — näiteks kitarril. Gruber mõistab jumalasulase muret ning teeb aega raiskamata kõik endast oleneva.

Selle koguduse liikmed olidki need, kes kuulsid kesköisel jõulumissal esimestena maailmas lugu, mida tänapäeval teab iga põlvepikkune poisikenegi kui «Püha ööd».

Igaks jõuluks uus laul

Nüüd on paras aeg seada saanijalased koduse Eestimaa poole ja vaadata, kuidas maarahvas siin jõule on tähistanud. Saani tasub kaasa paluda folklorist Taive Särg, kes oskab sellel teemal nii mõndagi rääkida.

Vanemasse kihti kuuluvatest jõululauludest on vähe teada. Selle põhjus on ilmselgelt asjaolu, et üldtuntud kiriku- ja koorilaulud surusid vanaaegsed tagaplaanile.  

XIX sajandil avaldasid jõululaulikuid eesti ajakirjanduse oluline arendaja Johann Voldemar Jannsen ning kooliõpetaja ja hilisem kirjastaja Friedrich Brandt. Ajavahemikus 1860—1900 on avaldatud tervelt 45 kogumikku, nii et lauludest meie esivanematel puudu ei tulnud.  

Särg pajatab, et meile teadaoleval ajal on ristiusu mõjul kuulunud jõululaupäeva juurde ikka kiriklikud laulud. Lõbustused olid jõululaupäeva õhtust esimese püha hommikuni küll sageli keelatud, kuid esimesel ja teisel pühal see-eest vägagi levinud.

Üksikuid regivärsilisi jõululaule on teada Kirde- ja Kesk-Eestist ning Mulgimaalt. Siitmailt on mõne teksti juures üles märgitud kalendrilauludesarnane lühike refrään — ilmselt ainuomane jõuludele.  

Jõulu- ja nääriajal on mitmel pool käidud kas maskeeritult või niisama külas ringi ning tehtud seejuures küllap muusikatki. Mõne teate järgi olnud näärisokkudel ka mardisantide omi meenutavaid või uuemaid riimilisi laule. Jõuluajaks loodi sageli möödunud aasta juhtumustest uus laul ning esitati seda mööda küla käies.

Jõulude juurde kuulus palju mänge, sealhulgas laulumänge, mis võisid olla seotud muistsete uskumuste ja maagiliste toimingutega.

Aisakellad kosmoses

Et jõuluööl pole miski võimatu, põikame korraks üle Suure Lombi Ameerikasse Massachusettsi osariiki Medfordi ning tõdegem, et mitte kõik jõululaulud pole loodud selleks otstarbeks.

Ühel vanal auväärsel majal asetsevalt vasktahvlilt saame teada, et just siin loodi maailma üks tuntumaid jõululaule «Aisakell», mida armastavad nii suured kui väikesed. Kummatigi komponeeriti see pala hoopis tänupühadeks nagu muide paljud teisedki jõululauludena tuntust kogunud palad, sealhulgas näiteks «Talve võlumaa» ja «Langeb lund».

Maja kunagine asukas James Lord Pierpont avaldas «One Horse Open Sleigh» aastal 1857. Laul oli inspireeritud XIX sajandi algul selles linnas väga populaarsetest hobukaarikuvõistlustest, sestap pole midagi imestada, et paljud originaalsõnad on tänapäeval teistega asendatud.

Raske, vaat et koguni võimatu on öelda, kui palju versioone sellest lustakast palast on tehtud. Perry Como, Frank Sinatra, Louis Armstrong, Duke Ellington, Ella Fitzgerald, Nat King Cole, The Hoppers, En Vogue, Boney M, Basshunter ja Diana Krall on vaid mõned artistid, kes on proovinud anda laulule oma tõlgenduse.

«Aisakell» oli ühtlasi esimene pala, mida mängiti avakosmoses. Selle tembuga said hakkama ameeriklaste kosmoselaeva Gemini 6 astronaudid Tom Stafford ja Wally Schirra 16. detsembril 1965. Nad mängisid seda pardale smugeldatud suupillil ja kellukesel. Kes ei usu, võib minna Smithsoniani kosmosemuuseumi ja kaeda oma silmaga: mõlemad kuulsad instrumendid on seal ilusasti tulevaste põlvede rõõmuks tallel hoitud.

Taevas on kogu aeg jõulud

Kui me juba kord Ameerikas oleme, siis vaatame üksiti ringi sealsel peensusteni lihvitud jõulumuusikaturul. Ameeriklastel hakkab jõuluaeg ametlikult pihta novembri teisel poolel, kohe pärast tänupühi.

Siis lipsavad raadiojaamadesse esimesed jõululood ning detsembri esimestest päevadest peale lastakse neid järjest rohkem. Tõsi küll, nii eetris kui internetis on jaamu, kes pakuvad jõululaule juba novembri hakul. Leidub selliseidki — enamjaolt internetis —, mis mängivad neid aasta ringi. Meenub Briti Monty Pythoni koomikute pundi konstateering: taevas on kogu aeg jõulud.

Midagi põhimõtteliselt uut on jõulumuusikas teadagi keeruline välja mõelda — isegi uusi lähenemisnurki nuputada on paras pähkel. Aga et nõudlust on, siis muudkui jätkatakse. Oma jõuluplaadi on välja andnud koguni selline gigant kui Bob Dylan.

Karm rebimine

Turu hõivamiseks hakatakse omavahel rebima juba sügisel. Talendisaate popfenomen Susan Boyle näiteks andis puhtalt jõuluturule orienteeritud albumi «The Gift» tänavu välja novembri hakul, kuid jäi ometi hiljaks: paljud konkurendid olid teda peaaegu terve kuuga edestanud.

Iiri maheda folkgrupi Celtic Thunder plaat «Celtic Thunder Christmas», folkrokkduo Indigo Girls värske album «Holly Happy Days», džässpoppar Katharine McPhee «Christmas Is the Time...» ja hulk teisi jõuluplaate olid saadaval juba 12. oktoobril!

Valik on tõepoolest tohutu — võtab lausa kõrvust kirjuks. Maailma üks suuremaid internetikaubamaju Amazon pakub valida ei rohkema ega vähema kui tervelt 29 708 jõuluplaadi vahel!

On püütud ära arvata, kui palju raha muusikalisel jõuluturul ringleb, kuid peale kitsa asjasse pühendatute ringi ei tea seda arvatavasti päris täpselt keegi. Kindlasti pole liialdus väita, et umbes kolmandiku aastatuludest teenivad artistid jõuluajal. Sestap ei maksa imestada, kui ka Eestis avastavad paljud tegelased aasta lõppedes, et neid on vallanud ületamatu ja pakitsev tarvidus edastada omaenda jõulusõnumit — seda kõige ilusamat ja õigemat.

Guinnessi rekordite raamatu andmete järgi on maailma kõige müüdum singel Bing Crosby versioon palast «White Christmas». See peaks olema enam kui sajas miljonis kodus.

Jõulud sinus eneses

Pikas talveöös võtame läbi aegade suuna tagasi sinnapoole, kus ootab kodu. Ainult korraks põikame veel Jamaicale — saarele, kus inimeste vereringe pulseerib muusika rütmis sündimisest saadik ning positiivset vibratsiooni saadakse emapiimaga.

Aafrika ja Kariibi mõjutustega muusikakultuur on sünnitanud põnevaid stiile, alustades mento’st ja ska’st ning lõpetades dancehall’i ja reggae fusion’iga. Eksootilistes vormides jõuluplaate on seal pressitud sadu ja on see vast väärt kuulamismaterjal! Sellised maitsekalt eksootilised, kirglikud ja südamlikud kogumikud nagu «Trojan Christmas» annavad jõuludele hoopis teise dimensiooni. Tasub kindlasti proovida.

Jõulumuusika ei tunnista žanripiire. Selleks puhuks on laule teinud karmid kuuliaukudega gängstaräpparid, needitud ja higist leemendavad hevimehed, rohelise harjaga oi-punkarid ja kaamed industriaalpundid, rääkimata rinnakatest kantritibidest ning musklis gay-boy kvartettidest.

Jõulud ei pea olema kaubanduspühad. Pole midagi lihtsamat kui sellelt karussellilt maha astuda — kas või korraks, kui esialgu kauemaks ei söanda.

Vaadates eemalt armsast koduaknast pimeduses kutsuvalt kumavat küünlatuld, on tegelikult täiesti võimalik kuulda seda kõige-kõige kaunimat jõulumuusikat: aiateibaid külma käes praksumas, lund vaikselt jalgade all krudisemas ning kaugel tähises talveöös aisakella helisemas.

TOP 10
Parimate jõululaulude edetabeleid on tehtud nii palju, et neist võiks omakorda moodustada edetabeli. Üks on siin.
  1. «Happy Xmas (War Is Over)» — John Lennon (1971)
  2. «The Christmas Song» — Nat King Cole (1961)
  3. «Have Yourself a Merry Little Christmas» — Judy Garland (1944)
  4. «O Holy Night» — Celine Dion (1998)
  5. «Santa Claus Is Coming to Town» — Bruce Spring­steen ja Bon Jovi (2003)
  6. «Christmas (Baby Please Come Home)» — U2 (1987)
  7. «Jingle Bell Rock» — Billy Idol (2006)
  8. «The Little Drummer Boy» — David Bowie ja Bing Crosby (1977)
  9. «Rudolph, the Red-Nosed Reindeer» — *NSYNC (1998)
10. «White Christmas» — Bing Crosby (1942)
Allikas: About.com

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles