25 kilomeetrit teid tõstab Viljandi konkurentsivõimet

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu maantee algus paistab Viljandi külalisele üpris kole koht: auklik sõidutee, puuduv kõnnitee, kehv tänavavalgustus.
Pärnu maantee algus paistab Viljandi külalisele üpris kole koht: auklik sõidutee, puuduv kõnnitee, kehv tänavavalgustus. Foto: Elmo Riig

Sakala teisipäevases numbris ilmunud artikkel põhineb osaliselt ekslikul arusaamal, et riigihalduse ministri käskkiri annab garantii toetusraha saamiseks. Tegelikult on selge, et osa Viljandimaa pingereas olevatest projektidest jäävat abirahata või saavad seda loodetust palju vähem, sest pingereas olevate ettevõtmiste toetusraha suurus on üle 17 miljoni euro, raha on aga vaid 11,3 miljonit.

Et Viljandimaa oleks tulevikus konkurentsivõimelisem, loodab Viljandi linn saada 9,5 miljonit eurot toetusraha, et ehitada ligi 20 kilomeetrit jalakäijatele ja ratturitele mõeldud teid. Autojuhid võivad saada viis kilomeetrit remonditud tänavaid.

Eelmisel nädalal riigihalduse ministri allkirja saanud dokumendi järgi tahavad Viljandimaa omavalitsused saada kokku ligi 17,miljonit eurot toetust, et ehitada tööstusparke, renoveerida mõisaid ning uuendada teid. Kõige suuremat toetusest küsib Viljandi – 9,5 miljonit eurot.

Kui aasta tagasi, mil kõik vallad ja linnad ühiselt konkurentsivõime parandamise rahakotist hakkasid toetust tahtma, küsis linn raha selleks, et teha korda lagunevad põhitänavad. Nüüdseks kinnitatud toetuskava järgi saavutas linnavalitsus selle, et raha antakse peamiselt kergliiklusteede ehituseks ja tänavavalgustuse uuendamiseks.

Tagasi üles