Möll Savisaare ümber ei vaibu

Valitsuse julgeolekukomisjon pidas eilsel istungil vajalikuks avalikkust põhjalikumalt teavitada vastuluure käigus saadud informatsioonist, mis puudutab tõika, et Keskerakonna esimees Edgar Savisaar küsis Venemaalt raha.

Julgeolekukomisjon kuulas ära kaitsepolitsei informatsiooni välisriigist lähtuva luure- ja mõjutustegevuse kohta. Ilmnesid seosed tõigaga, et Edgar Savisaar küsis Keskerakonnale Venemaalt raha.

Julgeolekukomisjoni liikmed veendusid, et Edgar Savisaar on peale kirikuehituse toetamise küsinud konspireeritult raha ka erakonnale. Kaitsepolitsei tõkestas erakonna varjatud rahastamise katse.

Komisjon ootab, et kaitsepolitseiamet informeeriks avalikkust rahaküsimise asjaoludest võimalikult avatult ― viisil, mis ei kahjusta Eesti julgeolekuhuve ega ohusta julgeolekuasutuste tegevusmeetodeid ja allikaid.

Julgeolekukomisjoni hinnangul on kaitsepolitseiamet Eesti põhiseaduslikku korda ja territoriaalset terviklikkust tagades edukalt täitnud julgeolekuasutuste seadusest tulenevaid ülesandeid ning teeb seda ka edaspidi.

Savisaar nõuab vestluse avalikustamist

Edgar Savisaar nõuab, et avalikustataks Venemaalt raha küsimise tagamaid avav vestlus, milles osalesid tema, kaitsepolitsei peadirektor ja veel üks kapo töötaja.

Savisaare sõnul kirjutas «Postimees» 17. detsembri numbris, et tema kohtumisi Vladimir Jakuniniga peetakse ohtlikuks seepärast, et Vene eriteenistus on need lindistanud.

«Kui see «Postimehes» ilmunud väide vastab tõele, siis on meil täna tegemist ju olukorraga, kus Vene eriteenistuse salvestis on lastud käiku Eesti sisepoliitilises lavastuses,» tähendas Edgar Savisaar. «See, et Venemaa tahab likvideerida Eesti asja ajavat Savisaart, pole Eesti lähiajalooga kursis olevatele inimestele uudis. Et nad kasutavad selleks Eesti eriteenistuse abi, on aga vähemalt sama suur skandaal kui ühe kiriku ehituse ründamine jõulude eel.»

Savisaar ütleb end taotlevat, et salvestatud vestlus, mis leidis tema ning kaitsepolitsei peadirektori Raivo Aegi ja tolle kaastöötaja Aleksandri vahel aset 3. novembril Vääna-Jõesuu kapo puhkebaasis, avalikustataks täismahus, kärbete ja moonutusteta.

«See lõpetaks paljud spekulatsioonid ning näitaks, millist rolli on kogu loos etendanud kaitsepolitsei ja teiste riikide eriteenistused,» märkis Edgar Savisaar.

Savisaar tõstis esile ka «Postimehes» ja «Eesti Päevalehes» ilmunud väite, nagu oleks info raha küsimise kohta jõudnud eelmisel nädalal peale meie riigi kolme tähtsama mehe ka diplomaatide ja väliskorpuseni.

«Tallinnas asuvate välissaatkondade teavitamine eriteenistuse oletustest ja arvamustest asetaks Eesti riigi tõelise banaanivabariigi staatusse. Seepärast esitame parlamendis arupärimised peaministrile ja siseministrile lootusega, et nad suudavad ümber lükata väited, nagu oleks kaitsepolitsei oletusi edasi räägitud Tallinnas resideerivatele välisdiplomaatidele,» rääkis ta.

Edgar Savisaar lisas, et kui ajakirjanduses ilmunud väited vastavad tõele, tähendab see Eesti riigi rahvusvahelise maine kuritegelikku kahjustamist ning selles süüdi olevad isikud peavad vastutama seaduse ees.

«Kümme päeva tagasi kuulutas president välja uue allikakaitse seaduse, mis tähendab, et ajalehed võivad endiselt levitada igasugust laimu isegi siis, kui see tuleb peaministri suust. Aga alates tänasest võib selle laimu lühikese müügiedu hind kohtus olla meediaväljaannetele varasemast palju kallim,» hoiatas Savisaar.

Samas kinnitas Edgar Savisaar, et ei ole midagi kuulnud sellest, nagu oleks riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Ain Seppik rääkinud Venemaalt rahaküsimisest teistele poliitikutele juba novembris.

«Arvan, et see info pärineb eksitavatest allikatest. Kuulen esimest korda, et Ain Seppik selliste asjadega tegeleb,» ütles Savisaar eile ajakirjaniku küsimusele vastates.
Savisaar soovitas pöörduda selle küsimusega otse Seppiku poole.

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Ain Seppik eitas juttu, nagu oleks ta juba novembris rääkinud mitmele poliitikule sellest, et Savisaar küsis Venemaa raudtee juhilt Vladimir Jakuninilt raha.

«Ma ei tahaks kuulujutte kommenteerida, soovitan kõigil oma allikaid kontrollida,» lausus ta. «Kui need allikad on usaldusväärsed, siis mõelge nende motiividele. Kuna ma ei kandideeri enam uuesti riigikogusse, siis ma ei taha osaleda selles poliitilises mudamaadluses, mis praegu on puhkenud.»

Seppik ütles, et ei ole paraku selles nimekirjas, kellele kaitsepolitsei briifinguid või ettekandeid on teinud, ning tal ei ole võimalik kommenteerida absurdseid väiteid.

«Kui oleksin mingit sellist juttu novembris teistele poliitikutele rääkinud, siis ma oleks pidanud selle välja mõtlema ja muinasjutu luuletama,» väitis ta.

Ain Seppiku jutu järgi võib keegi soovida tema kohta valet levitades tekitada Keskerakonnas siselõhet, mis oleks enne valimisi erakonnale väga raske.

Peaminister kuulis asjast kuu aega tagasi

Peaminister Andrus Ansip väitis läinud nädala neljapäeval, et kuulis juba umbes kuu aega tagasi vahendaja kaudu ühelt Keskerakonna liikmelt, nagu oleks Edgar Savisaar küsinud Venemaa raudtee juhilt Vladimir Jakuninilt raha.

«Üks keskerakondlane rääkis Savisaare väidetavast rahaküsimisest ühele inimesele, kellelt ta palus, et seda juttu räägitaks kindlasti edasi ka mulle,» sõnas Andrus Ansip.

«Nimelt on mõned Keskerakonna liikmed saanud teada, et väidetavalt on Edgar Savisaar küsinud Jakunini käest, kes teatavasti on endine KGB kõrge ohvitser, erakonna toetuseks kolme miljonit eurot. Märksa hiljem, mõne aja möödudes on talle lubatud väidetavalt 1,5 miljonit eurot,» rääkis Ansip.

Edgar Savisaar ütles eile, et väide, nagu oleks ta küsinud kolm miljonit eurot, pärineb peaministri suust ja seda peab tõestama tema. Savisaar kordas varem öeldut, et küsis Jakuninilt 1,5 miljonit eurot õigeusu kiriku ehituse jaoks.

PRESIDENT HINDAB

President Toomas Hendrik Ilves selgitas eile riigikogu fraktsioonide juhtidele oma seisukohti seoses avalikkuseni jõudnud infoga, et Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar on lisaks Lasnamäele Vene õigeusu kiriku ehitamise toetusele küsinud Venemaalt raha ka oma erakonna tarvis.

• Ilvese sõnul ei ole riigiasutused tema teada seda informatsiooni ajakirjandusele lekitanud ning kaitsepolitseiamet ei täida Eesti-vastast luure- ja mõjutustegevust tõkestades kellegi poliitilist tellimust ega osale riigi sisepoliitika suunamises.  
• «Oma valimiskampaania teostamiseks või varasemate võlgnevuste tasumiseks välisriigilt raha küsimine ei ole kuidagi aktsepteeritav,» lausus Toomas Hendrik Ilves. «Iga teene ootab vastuteenet, iga rahaeraldise eest esitatakse millalgi arve. Eesti riik ei tohi end kunagi leida olukorrast, kus tal on teiste riikide ees avalikkusele teadmata tasumata arveid või vastamata teeneid.»
• «Poliitiku, erakonna juhi, pealinna linnapea poolt välisriigilt avalikkuse teadmata pühakoja ehitamiseks raha küsimine ei ole ka kuigi arukas tegu. Eriti, kui seegi aktsioon seostub või seda saab seostada valimiskampaaniaga,» lisas president.
Allikas: BNS