Peremeheta rahvusparkidele võib varsti koita uus tõus

Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni juhataja Sulev Vare arvates peaksid kohalikud elanikud olema Soomaal tehtava töö saamiseks eelisseisundis. Foto: Elmo Riig

Paari kuu eest keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni juhi kohale asunud Sulev Vare hinnangul on eluliselt tähtis, et rahvuspargid hakkaksid toimima kohalike inimeste huvides. Ettevalmistused selleks käivad.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse tõdes neljapäeval nõu pidanud Soomaa koostöökogu sisse juhatades, et pärast seda, kui kaotati rahvuspargi administratsioon, pole sellel enam õiget peremeest. Ühelt poolt korraldab rahvuspargi elu riigimetsa majandamise keskus (RMK), teiselt poolt keskkonnaamet, kuid terviku eest ei vastuta õieti keegi.

Et kohapealset otsustajat pole, on nõrgenenud ka Soomaa elanike side rahvuspargiga.

Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni juhataja Sulev Vare, kes Soomaa eest vastutab, kui vastutajaid on mitu?

Igaüks vastutab konkreetse töölõigu eest. Loodusväärtuste säilimise eest vastutab keskkonnaamet ja kõik, mis puudutab rahvuspargi külastamist, on RMK hallata.

Samas on keskkonnaametil käsil arendusprojekt, et määratleda, mis peaks rahvusparkidest saama. Selle töörühma eesotsas on Kaja Lotman (Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja — toim).

Arutelude käigus on välja pakutud kaks minu meelest väga head ideed. Esiteks peaks igas rahvuspargis hakkama tööle koordinaator, kelle ülesanne on kooskõlastada sealseid tegevusi ehk olla kohapealne peremees.

Teiseks sihiks, mille saavutamiseta minu arvates ükski rahvuspark ei püsi, on kohalike inimeste kaasamine. Seadustes tuleks luua võimalus teha kohalikele erandeid, et nad saaksid oma kodukandis tööd, näiteks luhtadel heina niites või kraavipervelt võsa raiudes.

Praegu on süsteem selline, et kõik tööd pakitakse suurtesse riigihangetesse ja loomulikult võidab need mõni võimas firma. Soomaa inimesel peaks aga olema rahvuspargi territooriumil konkurentsieelis.

Selleks on minu arvates kaks võimalust: teha riigihanked väiksemaks, ühe rahvuspargi põhiseks, või sätestada, et rahvuspargis on võimalik palgata väikestele objektidele kohalikke inimesi ilma riigihanketa.

Varem telliski rahvuspark näiteks kraavikallaste võsast puhastamist kohalikelt ja Soomaa elanikud, kellel oma metsa polnud, said endale nii küttepuid. Nüüd peab mõni pere endale puid Viljandist ostma.

See on nonsenss, eks ole.

Kas on teada, millal teie kirjeldatud muudatused ellu võiksid jõuda?

Projekti järgi peaks töörühm 2011. aasta jooksul oma ettepanekud esitama ja edasine sõltub juba keskkonnaameti, ministeeriumi, valitsuse ja riigikogu otsustest.

Kui rahvuspargid ei toimi kohalike inimeste huvides, ei ole need enam rahvuspargid. See on kõige tähtsam küsimus.

Viimaste aastate looduskaitsereformide mõte on olnud, et tekiks piisavalt suured piirkonnad, kus iga spetsialist saaks tegelda oma valdkonnaga ega peaks ennast teiste teemadega killustama. Kui hästi see teie klientidele sobib? Kui kahe maakonna peale on üks spetsialist, kes töötab Pärnus, on Viljandi inimestel temaga suhteliselt raske kontakti saada.

Mingit probleemi sellega pole. Meil on nii Pärnus kui Viljandis kontor ja alati on võimalik kokku leppida, kus spetsialistiga kohtuda tahetakse. Lihtsalt tuleb oma soovist enne teada anda.

Kas asutus on reformi järel korralikult tööle hakanud?

Kaks aastat on organisatsioonile väga lühike aeg. Keskkonnaameti areng on olnud teiste samasuguses olukorras organisatsioonidega võrreldes hulga kiirem, kuid hoolimata sellest, et suures plaanis süsteem toimib, läheb pisiasjadega veel veidi aega.

Seitse-kaheksa aastat tagasi, kui reform algatati, olin ma keskkonnaministeeriumi kantsler. Tean seetõttu kinnitada, et saavutatud tulemus on päris sarnane sellega, mida toona plaaniti. Edumeelne organisatsioon peabki arenema ning keskkonnaamet on kindlasti edumeelne ja paremuse poole püüdlev organisatsioon.

TAUST
Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni juhtiv Sulev Vare töötab Pärnus, kuid peab koduks Haapsalut.
• Vare lõpetas 1985. aastal Tallinna tehnikaülikooli tööstuse planeerimise erialal.
• Ta on töötanud Haapsalu aselinnapeana, keskkonnaministeeriumi kantslerina ja Lääne maavanemana.
Allikas: keskkonnaamet