Haldusreform takistab haridusreformi

Kristiina Baum
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leie kooliimaja
Leie kooliimaja Foto: Marko Saarm

Kolga-Jaanis oodatakse suve. Siis saab selgeks põhikoolide ja lasteaedade edasine saatus. Esialgne otsus liita Leie põhikool samas majas asuva lasteaiaga lükati haldusreformi tõttu edasi.

Kaks aastat tagasi asus Kolga-Jaani vald oma koolivõrku korrastama. Variante, kuidas kahe põhikooli ja kahe lasteaiaga edasi minna, oli mitu. Ligi 40 õpilasega Leie põhikooli ähvardas sulgemine, aga see ei leidnud ei vallavolikogu ega Leie kogukonna heakskiitu. Leie kooli lastele oleks see ühe võimaliku variandina tähendanud õppima asumist Kolga-Jaani põhikooli, mis asub 20 kilomeetri kaugusel ning mille õpilaste arv on kaks korda suurem. Küsitlus Leie lastevanemate seas näitas, et vaid üksikud pered paneksid oma lapsed Kolga-Jaani põhikooli.

Lapsevanemad käisid välja idee luua uus haridusasutus ehk liita Leie põhikool sealse lasteaiaga. Selle kasuks otsustas eelmise aasta veebruaris enamushäältega ka vallavolikogu. Algkooli-lasteaia loomise tähtajaks seati 1. september 2016 ning selleks moodustati vastav komisjon.

Sellega aga ei kadunud erimeelsused haridusvõrgu vältimatu korrastamise osas. Eriti pingeliseks muutusid need eelmise aasta lõpus toonase vallavanema Kalevi Kauri ja vallavolikogu liikmete eestkõneleja Anzori Barkalaja vahel. Pinged päädisid sellega, et autoritaarses juhtimises süüdistatavale kauaaegsele vallavanemale avaldati mullu novembris umbusaldust. Hääletustulemustega 6:5 võeti Eesti taasiseseisvumisaja pikaaegseim vallajuht ametist maha.

Nüüd on aga Kolga-Jaanis jõutud selgusele, et üheks tüliõunaks olnud haridusasutuste liitmine, millele vastuseis sai osaliselt saatuslikuks Kalevi Kaurile, ei saa nii ehk naa toimuda. Põhjuseks tuuakse kiiruga peale surutud haldusreform.

Kolga-Jaani vallavanemana neli kuud ametis olnud Mihkel Kraav näeb oma juhitavat valda kahe keskuse vahelisena. «Leie pool on selgelt suunitletud Viljandimaa poole, Kolga-Jaani kandis elavatest inimestest on paljud seotud Põltsamaaga. Mis tulemusega haldusreformi liitumisläbirääkimised lõpevad, pole veel kellelegi selge,» tõdes ta.

Ometi näeb Kraav, et haldusreformiga on kõige otsesemalt seotud kahe vallas asuva kooli edasine käekäik. Vallavanema hinnangul ei ole otstarbekas hakata koole ja lasteaedu vägisi liitma, võimalikest lahendustest parim selgub tema arvates suveks pärast haldusreformi läbirääkimisi.

Vallavanem tõdes, et koolide seisukohast ei ole ühest head väljavaadet. Tema sõnul on päevselge, et väikeste koolide ülalpidamine on kulukas, teisest küljest on kool piirkonna jaoks oluline. Seda, et pärast Leie kooli sulgemist hakkaksid vanemad oma lapsi vabatahtlikult ja rõõmuga 20 kilomeetri kaugusele Kolga-Jaani põhikooli viima, ta ei uskunud. «Ma ei ütleks, et vallas on koolide edasise saatuse osas nii palju erimeelsusi. Pigem on tegu hea lahenduse puudumisega,» tõdes Kraav.

Mihkel Kraavi sõnul otsustas vallavolikogu hariduskomisjon lükata edasi juba vastu võetud otsuse liita 1. septembrist Leie põhikool samas majas asuva lasteaiaga Sipelgapesa.

«Sügisest läheb õppetöö koolis edasi nagu seni. Et uuest õppeaastast saaks Kolga-Jaani koolivõrgus olulisi muudatusi teha, oleks pidanud hiljemalt märtsiks plaanid kindlad olema ja koolitusloadki käes,» sõnas ta ja tõdes, et neid pole.

Ka valla eelarvekomisjoni esimees Aivar Piir kinnitas, et märtsi keskel kinnitamisele minevas 2016. aasta eelarves on arvestatud sellega, et Leie ja Kolga-Jaani põhikool jätkavad iseseisvate ja eraldi asutustena.

Vallavolikogu haridus-, kultuuri- ja spordikomisjoni esimees Anzori Barkalaja kinnitas, et erikomisjon otsustas kiirendatud korras käivitatud haldusterritoriaalse reformi tõttu juba vastu võetud otsuse peatamise kasuks. Ühtlasi pidas ta oluliseks oodata ära need väljavaated, mis avanevad liitumisläbirääkimiste käigus.

Ta leidis, et koole ei tohiks ummisjalu ühendada ning kiireid ja primitiivseid otsuseid tuleb vältida.

«Kui me liidaksime kärmelt lasteaia kooliga, võib see sulgeda uksed nende uute lahenduste ees, mida näiteks toovad endaga kaasa Viljandi valla või Põltsamaa suunas liitumine,» selgitas ta. «Keskendume aastale 2017 ja kooskõlastame oma haridusvõrku puudutavad otsused vastavalt kohalike omavalitsuste liitumissuuna ja -tingimustega.»

Barkalaja tõdes, et Leie kool on väike ning senisel kujul jätkata ei saa. Tema sõnul saab Kolga-Jaani haridusasutuste edasine saatus selgemaks suvel. Seniks jätkavad mõlemad koolid ja lasteaiad tavapärase õppetööga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles