Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/20/7424011t1h35fb.jpg)
/nginx/o/2015/04/11/3952185t1hf1ec.jpg)
ÜKSI ELAVAD vanaduspensionärid on teiste elanikerühmadega võrreldes suuremas vaesuses ja vaesusriskis. Enamasti jääb üksikute pensionäride igakuine sissetulek 300 ja 400 euro vahele. Sellest peab jaguma nii eluasemekuludeks kui esmatarbekaupadeks, nii söögiks kui ravimiteks, kõigeks muukski. Ent veereta iga veeringut näppude vahel nii hoolikalt kui tahes, kui tekib mõni ootamatu vajadus, pole raha kusagilt võtta. Kas või siis, kui toanurgast peaks teler, too truu kaaslane, üles ütlema.
Tegelike ja ehk ülemõeldudki murede tõrvapotti tahaksin poetada tilgakese mett. Nimelt on kavas hakata üksi elavale vanaduspensionieas pensionärile kord aastas maksma ühekordset toetust. Seda ei saaks küll kõik üksikud pensionärid, sest pensione on erisuguseid ja kuhugi tuleb tõmmata piir.