Kas Monikaga seltsib Madis või Matthew?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Viljandis üritati viimatise lumetormi ajal tänavat puhtaks saada muu hulgas lumepuhuriga.
Viljandis üritati viimatise lumetormi ajal tänavat puhtaks saada muu hulgas lumepuhuriga. Foto: Elmo Riig / Sakala

Juba antiikajast on inimesed püüdnud oma nime kuidagimoodi maailmakaardile jäädvustada. Kas midagi suurt hävitades, mõnd kuulsust maha koksates või maid avastades.

Siinkohal meenutan veel üht võimalust. Vähem kui Eesti keskmise kuupalga eest saaksime kõik Euroopa kaardile. Siiski mitte kõik ning mõni õnnelik pikemaks, mõni lühemaks ajaks. Ja kel veab, satub ka ajalukku. Sest tegi ilma oma nimega. Kirutavaks.

Näiteks ei tule miljonitel ameeriklastel Andrew, Ivani või Jeanne’i nime kuuldes meelde Andrew Lloyd Webber, Ivan Julm või Orleans’i neitsi, vaid eeskätt 1992. või 2005. aasta tapjad orkaanid. Muide, nimetatud suurtormide nimed on pensionile saadetud ja tänavu möllasid Atlandil nimetatute asemel juba Alex, Igor ja Julia.

Seni on nimesid ikka pandud vaid orkaanidele ja taifuunidele. Vaestele eurooplastele jagus vaid orkaani tugevusega puhuvaid tuuli, korralikud suurtormid jäid õnneks troopilistele laiustele.

Nimed ka rõhkkondadele

1954. aastal hakkas Saksa naissünoptik Karla Wege (teatavasti on mõnel maal Karlad naised ja Inged mehed) nimesid panema ka täiesti tavalistele madal- ja kõrgrõhkkondadele. Algul said tsüklonid kui enam pahandust tekitavad naiste, rahulikumad antitsüklonid aga meeste nimesid.

Ja nagu tavaliselt säärastel juhtudel, sekkusid feministid. Nende protestide tulemusena on nüüd ühel aastal nagu tänavu kõik tsüklonid naissoost ning antitsüklonid meessoost, järgmisel aastal on aga vastupidi. Näiteks äsja tõi tugevat tuult ja laia lund siiapoole Monika, päikest näitas siivsaks viivuks aga Peter.

Ilmast ilma on vist kõikjal ilmategijail rahaga kitsas käes. Kaheksa aastat tagasi juhtus see Berliini vabaülikooli inimestega. Sünoptik Thomas Dümmelil tuli hiilgav idee hakata õhurõhkkondadele ristiisasid ja -emasid leidma, muidugi raha eest. Tsükloneid hinnati odavamateks (neid on Euroopas aastas keskeltläbi 160 antitsüklonite 55 vastu) — nende nime eest tuleb välja käia 199 eurot, kõrgrõhkkondade hind oli aga saja võrra kõrgem! Äriidee oli hea ning raha muudkui kogunes.

Seega tasus mäng küünlaid, nagu öeldakse. Vaid üks näide. 2005. aasta jaanuarikuise uputuse, pimeduse ning metsalangetuse tõi meile tugev torm Erwin, nimetatud kellegi Erwin Kohli järgi. Temale järgnes paari päeva pärast peaaegu sama kõva tegija Gero, mille ristiisa oli Gero Thieme. Too Erwin oli tuntud ka teise nimega, Gudrun. Selle panid norrakad.

Ristiema Pfrengle-Sewing

Muide, äsjase lumetormi ristiema õiguse ostis endale keegi Monika Pfrengle-Sewing.

Peate arvesse võtma ka seda, et kui tahate edaspidi anda oma poliitilise vastase või ülemuse nime mõnele vastikule tormile, siis 2011. aastal oleks ta meessoost, 2012. aastal aga jällegi naissoost.

Üldiselt on selline nimepanek kaunis ohtlik tegevus: meenutagem vaid Austraalia meteoroloogi Clement Wragge’i saatust. Kui saja aasta eest tekkis sealsel valitsusel ilmateenistuse rahastamisega raskusi, hakkasid riiki ründama ministrite nimedega tsüklonid. See oli suur viga: orkaanide ristiisa lasti föderaalteenistusest lahti.

NIMEMÜÜK
Berliini vabaülikooli meteoroloogiainstituudi kodulehekülje
aadress on www.met.
fu-berlin.de/wetterpate.
• Kes soovib näha enda pandud nimega õhukeerist Euroopa kaardil, peab arvestama, et järgmise aasta rõhkkonnad on oma nime ilmselt juba saanud, sest nimemüüki alustatakse selles meteoroloogiainstituudis tavaliselt oktoobri algul.
Allikas: Ain Kallis

Tagasi üles