Ree jäljed kahe maailma vahel

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Lepaseree ehk Meelika Hainsoo (laul, Hiiu kannel), Kulno Malva (vasakul, akordion, diatooniline lokulaud, okariin, sansula) ja Paul Danieli (kitarrid) on toonud kokku ühine soov otsida ja leida kooskõla eesti pärimuslaulu ja tänapäeva muusikakeele vahel.
Lepaseree ehk Meelika Hainsoo (laul, Hiiu kannel), Kulno Malva (vasakul, akordion, diatooniline lokulaud, okariin, sansula) ja Paul Danieli (kitarrid) on toonud kokku ühine soov otsida ja leida kooskõla eesti pärimuslaulu ja tänapäeva muusikakeele vahel. Foto: Jana Solom

Kolme põneva taustaga muusikut Meelika Hainsood, Kulno Malvat ja Paul Danieli ühendav värske kollektiiv Lepaseree sai valmis oma esimese plaadi «Väräjän» ja alustab selle esitlemise tuuri homme Viljandi pärimusmuusika aidast.

Meelika Hainsoo, kuidas sai teie plaat pealkirja?

«Väräjän» tähendab lõunaeesti keeles «Väraval». See pealkiri on mitmeski mõttes sümboolne. Väravamäng on laulumängu tüüp, mis on minu tähelepanu köitnud juba aastaid. Selle eri vorme, sõnu ja viise leidub üle Eesti ja väga erinevaid, järelikult on see olnud oluline ja seda on mitmel pool mängitud. Värav ise on tugev sümbol, mis tähistab piiri kahe maailma vahel, olgu see siis pulma-, kiriku-, kodu- või kabelivärav. Väravast läbiminek, kas või pelgalt sümboolne, viib mineja ühest olekust teise. 

Tagasi üles