Raskustes sattunud piimatööstuse omanik: Viljandi tehases jätkub tavapärane töö

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Aktsiaseltsi Tere Viljandi tootmismajas käib praegu töö tavapärasel moel. Ettevõtte juht ja omanik Oliver Kruuda lubab, et nii see ka jääb.
Aktsiaseltsi Tere Viljandi tootmismajas käib praegu töö tavapärasel moel. Ettevõtte juht ja omanik Oliver Kruuda lubab, et nii see ka jääb. Foto: Elmo Riig

Makseraskustesse sattunud Tere piimatööstuse juhi ja omaniku Oliver Kruuda kinnitust mööda pole Tere Viljandi tehase töötajatel põhjust tuleviku pärast muretseda.

Aktsiaseltsi Tere Viljandi tootmisüksuses on praegu palgal ligi 130 inimest. Nende käe all valmivad kohupiimatooted, sulatatud juust ja kohukesed. Samuti villitakse siin kilepiima ja hapukoort.

Eelmisel nädalal tekkis põhjendatud küsimus, kui kindel saab olla siinse tehase praegusel kujul püsimises, kui Harju maakohus algatas Tere avalduse alusel ettevõtte saneerimismenetluse.

Laenu ei pikendata

Lihtsustatult seletades tähendab saneerimine maksejõuetuse piirile sattunud ettevõtte päästmist. Selline lahendus on mõeldud olukorra puhuks, kus firma pole veel muutunud püsivalt maksejõuetuks ehk teisisõnu asjaosalised ei pea teda veel päris pankrotiseisus olevaks. Kohtus saab saneerimiskava kinnitamise või saneerimismenetluse lõppemiseni ettevõtte vastu suunatud rahalised nõuded peatada.

Tere puhul on kriisi keskmes üks finantspartneritest, kes pole enam nõus aastate eest tootmisbaasi laiendamiseks ja arendamiseks võetud sündikaatlaenu tagasimaksetähtaega pikendama. Kokku on piimatööstus pankadele võlgu ligi 36 miljonit eurot, millele lisandub mitmesaja tuhande euro suurune maksuvõlg riigi ees.

Sestap on omanik asunud nüüd pankade survel otsima investoreid, kes oleksid nõus Teresse kapitali paigutama ja nii ettevõtte jalgealust tugevdama. Kui plaan ei õnnestu, võivad võlausaldajad Tere pankrotti lasta.

Oliver Kruuda teatas Sakala järelepärimisele vastates, et saneerimismenetlus on pelgalt juriidiline protsess, mis ei mõjuta kuidagi tootmisüksuste igapäevast tegevust. Firmajuhi sõnul jätkavad kõik praegu ametis olevad inimesed oma tavapäraseid tööülesandeid ning võivad olla kindlad, et neile makstakse palk nii lähemas kui kaugemas tulevikus korrektselt välja.

Rõõmsad näod

«Oleme oma inimestega neil teemadel suhelnud nii silmast silma kui kirjalikult ja andnud selge ülevaate, mida see menetlus tegelikult tähendab. Olen kindel, et meie rahvas on saanud piisavalt infot. Otsesed juhid, kes mööda maju käivad, on mulle öelnud, et igal pool tehakse tööd rõõmsa näoga,» rääkis Kruuda.

Seejuures väitis ta, et on parasjagu teel välismaale ärikohtumisele, mille eesmärk on leida just nimelt Viljandi tehase toodetele uusi turge.

Oliver Kruuda ei soovinud kommenteerida ärivaldkonna analüütikute üle-eestilises ajakirjanduses esitatud väiteid, mille kohaselt on saneerimiskavad Eesti oludes paberil ilusad, kuid praktikas üldjuhul ei tööta.

«Ma ei tea, millel need arvamused põhinevad. Mina tean, et Eesti seadus annab võimaluse saneerimise kaudu ettevõtte omandit, ettevõtte omanike omandit ja võlausaldajaid kaitsta võimaliku vaenuliku tegevuse eest. Meie saneerimismenetluse tingis üksnes see, et üks finantspartner pole nõus laenu pikendama. See on olnud meile halb üllatus, sest suurte investeerimislaenude puhul on tähtaegade pikendamine küllaltki tavaline,» rääkis Kruuda. «Piltlikult öeldes oleme praegu samasuguses seisus, kuhu satub korterilaenu võtnud inimene, kui ta kaotab töö. Kui tavaliselt annab pank sellisel juhul uue töökoha leidmiseni maksepuhkust, siis meie puhul ei anna finantspartner muud võimalust kui korter maha müüa või kinni maksta. Seega oleme raskes olukorras ja peame sellega tegelema.»

Märksõnad

Tagasi üles