Linnavalitsus tahab jetid järvel mõttelise piiri taha panna

Kui linnavalitsuse plaan volikogus heakskiidu leiab, peavad jettide kasutajad Viljandi järvel end mahutama võrdlemisi kitsale alale veekogu kirdetipus. Foto: Allikas: Sakala

Juba ammu ei ole olnud suve, mil Viljandi järvel poleks puhkenud konflikti, kus ühel pool on kondiaurul liikuvate veesõidukite kasutajad ning teisel pool võimsatel mootoralustel kihutajad. Tänavu tahab linnavalitsus probleemi ennetada, surudes jetid järve Viiratsi-poolsesse ossa.

Järgmisel nädalal volikokku sellekohast eelnõu kaitsma minev abilinnapea Kalvi Märtin märkis sissejuhatuseks, et on viimasel kolmel suvel oma isikliku mootorpaadi pardal üksjagu päevi järvel veetnud ning teab seal valitsevat olukorda üpris hästi. «Lühidalt öeldes on häda selles, et meil on siin veekogu, mis ahvatleb korraga eri huvialadega tegelejaid, kuid paraku kipub selleks ruumi nappima. Seepärast peame proovima lisareegleid kehtestada,» selgitas ta.

Linnavalitsuse plaani kohaselt tõmmatakse kunagise Vikerkaare restorani asukoha juures asuva loodusliku vettelaskmis- ehk slipikoha juurest otse üle veekogu mõtteline joon. Jetid tohiksid edaspidi sõita üksnes sellest Viiratsi pool.

Ühtlasi tähendaks muudatus seda, et jettide legaalseks sisselaskmiskohaks jääkski ainult eelnimetatud koht. 

Praeguse kava kohaselt ei puudutaks piirang teisi mootoraluseid, sest nendega pole linnavalitsuse arvates eriti tüli olnud. «Niipalju kui mina olen oma silmaga näinud, peavad meil siin kohapeal alaliselt ankrus olevate mootorpaatide juhid kiirusepiirangutest ja ohutusnõuetest päris hästi kinni. See on nende kodujärv ja nad tahavad siin häid suhteid hoida. Küll aga on häda nendega, kes tulevad kambakesi oma jetiga mõneks tunniks kohale, teevad tiirud ära ja kaovad. Nende seas on tõesti selliseid tegelasi, kes kipuvad vahel ujujatele liiga lähedale ning teevad aerupaatide suhtes ohtlikke manöövreid,» rääkis Märtin.

Abimeer tunnistas, et jettidele ettenähtav ala on suhteliselt väike ning kui korraga peaks veele minema neli-viis seda sorti masinat, võiks neil omavahel üpris kitsaks minna. «Ma ei ütle, et tegemist on ideaalse lahendusega, aga järve väiksust arvestades polegi siin ühtegi ideaalset varianti,» lausus Märtin.

Ühtlasi pakkus ta, et kui praktikas peaks ilmnema, et praegu pakutav lahendus mingil põhjusel ei toimi, võib selle muutmist arutada. «Teeme esimese sammu ära ja vaatame, mis saab.»

ARVAMUS

Ruth Vaar, sõudetreener

Viljandi jetimeestele ja mootorpaadiomanikele ei ole meil etteheiteid olnud, sest nemad käituvad viisakalt. Küll aga on probleeme olnud võõrastega, kes annavad masinat käest kätte ja paarutavad, kus juhtub. Kui nemad nüüd omaette alale lähevad, siis muutub vahest rahvapaatide kasutajate ja meie sõudjate elu turvalisemaks.