Kalle Laanet, Jüri Ratas: Õhuke riik ei kaitse meid

Kalle Laanet (vasakul) ja Jüri Rattas Foto: montaaž

EESTI MAJANDUS on jõudnud seisu, kus tuleb tunnistada: kiire areng ja positiivsed tulemused on aastaga haihtunud ning majanduse kasvutempo on hüppeliselt langenud.

Järjest enam räägime kasvavast tööpuudusest, ekspordi vähenemisest, ohjamatust inflatsioonist ja eurole ülemineku nihkumisest mägede taha. Paistab, et eelarveliste tulude valesti prognoosimine on saanud reegliks.

Niisuguses olukorras vajab riik eri elualade, vaate- ja huvigruppide esindajate, sealhulgas teadlaste ja erakondade koostööd.

Viimastel nädalatel on tulise arutelu objektiks olnud 2009. aasta riigieelarve, eriti see, kuidas kindlustada eelarve tasakaal ja ühtaegu tagada riigi kõigi funktsioonide jätkusuutlik täitmine.

Ent üksnes ühe eelarve piires mõtlemisest pole kasu. Kiiresti, samas läbimõeldult tuleb otsida üldisi lahendusteid, kuidas tagada majanduse stabiilne areng mitte ainult järgmisel aastal, vaid ka edaspidi.

PALJUD ANALÜÜTIKUD on leidnud, et meie majanduslangust ei ole võimalik likvideerida ühe aastaga ning sellest ülesaamine kestab ka kõige paremate otsuste korral aastaid. Globaliseerunud majanduse tingimustes peame oskama leida meile parimaid võimalikke lahendeid.

Seepärast peab arutelude objektiks olema hoopis riigi eelarvestrateegia aastateks 2009—2012. Peamine eesmärk selle juures on töötada välja strateegia, mis võimaldab tõsta Eesti majanduse stabiilsele ja jätkusuutlikule tasemele ning mida sisemised ega välised tegurid ei saa tõsiselt haavata. Niisugune eesmärgipüstitus eeldab aga poliitilise koostöö tahet ja valmidust kompromissideks.

Oleme päri riigikogu majanduskomisjoni esimehe Urmas Klaasi seisukohaga, et parlament ei tohi takerduda ühe aasta eelarvekärbetesse, vaid on vaja riigimehelikkust, et kaugemaks tulevikuks õige kurss seada.

Selleks tegigi majanduskomisjon mõne aja eest parlamendi juhatusele ettepaneku lülitada riigikogu päevakorda riikliku tähtsusega küsimuse «Eesti ettevõtluskeskkonna arendamine» arutelu. Seda ettepanekut tuleb tervitada.

EESTI VAJAB ekspordi intensiivsemaks muutmist. Kõrge lisandväärtusega kaupade valmistamine ja nendega välisturgudele pääsu otsimine on meie arvates majandusedu peamine alus. Kuid mitte ainult.

Ettevõtluse arendamise ja välisturgudel konkurentsivõimeliste toodete valmistamise tähtsaim eeldus on selleks vajalike inseneride ja tehnikute ettevalmistamine. See omakorda nõuab meie kõrghariduse ja kutsehariduse arengusuundade muutmist.

Vajame konkreetset tegevuskava haridusasutuste, valitsus- ja erasektori koostöö tugevdamiseks. Kindlasti ei piisa paar korda aastas majandusministeeriumi kogunevast auväärsest kogust, kes arutab Eesti innovatsioonipoliitikat.

Peame oluliseks ettevõtlusele pikaajalise stabiilse maksukeskkonna tagamist. See annaks ettevõtjatele kindluse ja võimaldaks pikema aja peale plaane teha.

Järske muudatusi maksupoliitikas, nagu tehti eelmisel aastal elektri- ja kütuseaktsiiside tõstmisega, tuleks vältida. Nende tõttu võime kaotada tähtsad välisinvesteeringud näiteks tootmisettevõtetesse.

LOOSUNG, ET toetame ettevõtlust ja uute töökohtade loomist, ei taga reaalset tulemust. Kõik investorid, nii kodu- kui välismaised, eeldavad korralikku ja toimivat infrastruktuuri, olgu selleks siis heade maanteede võrgustik, vesi, kanalisatsioon, internet või energia. Just siin saavad riik ja ettevõtja teha koostööd, mille tulemusena luuakse uusi töökohti.

Eesti tööjõuturg on vaja ümberstruktureerida. Meie riik vajab eeskätt tootvat majandust ning seda tagavat mõtte- ja kätejõudu. Kõike seda vahest rohkem tootval tööl kui avalikus sektoris. Tööjõuturu tootlikkuse kasv peab märgatavalt tõusma.

Uusi väljakutseid vajab ka hariduspoliitika. Üks tähtis küsimus on, kas me vajame doktorite, magistrite ja bakalaureuste armeed, unustades seejuures kutsehariduse.

Riigi toimimiseks on vaja ka juuksureid, ehitajaid, lukkseppi, remondimehi ja paljude teiste hädatarvilike ametite esindajaid. Neid koolitavatesse teadus- ja haridusasutustesse tuleb vajalikus mahus investeerida. Praegu paistavad paraku paljudes kohtades silma selged puudused.

Välisturgudega suhtlemine eeldab töise keskkonna loomist. Trafaretne ütlemine, et meie küll teeksime koostööd, kui nemad sooviksid, käesoleval sügisel enam läbi ei lähe. Iseenesestmõistetav on tulumaksureformi peatamine, mitte pelk külmutamine üheks aastaks.

Riik peab järgmise aasta kevadeks otsustama, missuguse tee valib ta energeetika vallas. Valitud tee peab tagama riigi energeetilise stabiilsuse ja sõltumatuse. Samuti on julgeoleku seisukohalt oluline kodumaise venekeelse teleinfovälja loomine rahvusringhäälingu kaudu.

Strateegilised ettevõtted peavad jääma Eesti riigi kontrolli alla. Reformierakonna ettepanek müüa riigiettevõtted mõjutab olulisel määral riigi arengut ja püsimajäämist. Kui Eesti Energia, sadamad, raudtee ja lennujaam kuuluksid näiteks Vene või Hiina ettevõttele, ei saaks me enam rääkida elujõulisest ja iseseisvast Eesti riigist.

Mõelgem kas või praegu panganduses toimuvale: Stockholmist juhitavad niinimetatud Eesti pangad on hakanud meie majanduse arengut pärssima.

ÜLISUURED KÄRPED sisejulgeolekus kahandavad raskelt kättevõidetud stabiilsust ühiskonnas. 960 politseiniku, piirivalvuri ja päästja koondamise mõjusid hakkavad Eesti elanikud tundma iga päev omal nahal. Seda enam et elujärje halvenemise korral suureneb ühiskonnas üldjuhul kuritegevus.

Välis- ja siseturvalisuse valdkonna eelarvelised summad peavad kasvama. Toetame seisukohta, et kaitsekulud peavad suurenema 2010. aastaks kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust.

Rahvuslikku julgeolekut saab tagada ainult sellel maal elav terve rahvas. On vaja pöörata palju rohkem tähelepanu tervete eluviiside kujundamisele. Olümpialike ideede rakendamine mänguliste elementide kaudu peab saama alguse juba kodus ja lasteaias.

Elame ajal, mil kramplikult valimislubadustest kinnihoidmine on lühinägelik ja suisa ohtlik. Praegused otsused peavad olema parteiülesed ja lähtuma tervest talupojamõistusest.

Eeltoodu on lihtsalt väljavõte meie tänastest vajadustest ülehomsesse vaadatuna. Vaid konstruktiivse koostöö abil suudame tagada Eesti majanduse edenemise ja tugeva omariikluse.