Ammune augustipäev tõi Maale väga kalleid, väga haruldasi ja väga kaugeid külalisi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veel XVIII sajandil ei uskunud isegi paljud teadlased, et taevast võib kive sadada. Sajand hiljem tekitasid ootamatult alla sadavad undavad kivid talurahvas hirmu. Talurahva foto valmis koostöös Ugala teatriga. Talumeest ja -naist kehastasid foto tarbeks Kristian Põldma ja Pille-Riin Lillepalu. Grimmi tegi Ülle Konovalov ja kostümeerija oli Pille Küngas.
Veel XVIII sajandil ei uskunud isegi paljud teadlased, et taevast võib kive sadada. Sajand hiljem tekitasid ootamatult alla sadavad undavad kivid talurahvas hirmu. Talurahva foto valmis koostöös Ugala teatriga. Talumeest ja -naist kehastasid foto tarbeks Kristian Põldma ja Pille-Riin Lillepalu. Grimmi tegi Ülle Konovalov ja kostümeerija oli Pille Küngas. Foto: Elmo Riig / Sakala

1863. aasta 8. august algas Pilistveres nagu iga teinegi päev. Talupoegadel olid käed-jalad tööd täis. Oli kibekiire rukkilõikuse aeg. Ka Andres Pak ja pooleteramees Hans Matzi olid viljapõllul ametis, kui kuulsid korraga kummalisi hääli.

Kostis kõminat, trummipõrinat meenutavat müra ja sisinat. Taevasse tekkis must jutt ja meestest umbes poole kilomeetri kaugusele matsatas midagi otse taevast. Maapind vappus. Ootamatult tekkinud auku ei julgenud esiotsa keegi lähemalt uudistama minna. Alles nelja tunni pärast söandas Andres Pak koos oma uudishimuliku õega sellele lähemale hiilida.

August oli välja paiskunud turvast, savi ja kive. Ja seal oli kivi. See oli nii kõvasti maas kinni, et alles kangiga õnnestus see välja kangutada.

Märksõnad

Tagasi üles