Avariid nõuavad bussis sõitjatelt ümberharjumist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui harilikes ülerõivastes politseinikud astusid eile õhtupoolikul Suure-Jaani vallas Epra bussipeatuses ühissõidukisse, ootasid neid ees üksnes rihmaga kinni olevad sõitjad. Seevastu esimesena kontrollitud bussist ei leidnud politseinikud ühtegi sõitjat, kes oleks turvavarustust kasutanud.
Kui harilikes ülerõivastes politseinikud astusid eile õhtupoolikul Suure-Jaani vallas Epra bussipeatuses ühissõidukisse, ootasid neid ees üksnes rihmaga kinni olevad sõitjad. Seevastu esimesena kontrollitud bussist ei leidnud politseinikud ühtegi sõitjat, kes oleks turvavarustust kasutanud. Foto: Marko Saarm

Üks hukkunu ja veerandsada vigastatut ehk kaks hiljutist ränka bussiõnnetust Eestis pani politseinikke eile Viljandimaal liinibussides turvavööde kasutamist kontrollima.

Kui esimeses ülevaadatud bussis polnud 14 sõitjast turvavöö kinnitatud ühelgi, siis teises oli see kinnitamata veerandil ehk 29-st inimesest seitsmel. Ning kui politseinikud astusid õhtupoolikul Suure-Jaani vallas Epra bussipeatuses ühissõidukisse, siis olid kõik selle kaheksa sõitjat rihmaga kinni.

Viljandi patrullitalituse juht Alar Sadam tõdes eile, et info politsei kontrollaktsioonist liikus kiiresti ning pani inimesi teistmoodi käituma. Seetõttu on olukorrast keeruline ausat pilti saada.

«Hea tulemus oleks muidugi see, kui turvavöö kinnitataks ikkagi sõidu eel ning iseenda elu ja tervise nimel, mitte politsei sekkumise pärast,» lausus Sadam.

Kontrollimisega juhiti inimeste tähelepanu sellele, et turvavöö tuleb kinnitada ka bussis.

Ainus abi

«Viimase aja traagiliste liiklusõnnetuste näitel on üheselt selge, et turvavarustuse kasutamine bussisõidul on kahjuks pigem erand kui trend,» rääkis Alar Sadam. «Püüame vahetu sekkumisega inimeste käitumist ja suhtumist selles osas tugevamalt mõjutada, sest õnnetuse korral on turvavöö ainus abi, mis vigastuste raskusastet võib vähendada.»

Trahve politsei kinnitusel aktsiooni käigus ei tehtud ning inimesed suhtusid kordnike tegevusse mõistvalt. Põhjendusi, miks turvavöö lahti on jäänud, oli seinast seina: kes ütles, et vööd ei saa istme vahelt kätte, kes viipas, et bussis on ilma vöötagi kitsas.

Ühel suure kehakaaluga inimesel ei olnud võimalik rihma kasutada, sest see ei ulatunud talle ümber. Politsei pressiesindaja Kerly Peitel ütles, et selle juhtumi tõttu asuti välja selgitama, kas tolle vöö pikkus vastab nõuetele ning mida saaks analoogsete olukordade puhul ette võtta.

Bussifirma Atko Grupp siinse piirkonna juhataja Tõnu Naar kiitis politseinike ettevõtmise heaks, viidates samuti kahele raskele õnnetusele.

Pole harjunud

«Seni ei ole inimesed harjunud bussis turvavööd kinnitama, aga ma usun, et ajapikku selline komme juurdub,» ütles Tõnu Naar. Ta lisas, et bussides on küll igal istmereal turvavöö kinnitamist meelde tuletav silt ning ka bussijuht võib sellele tähelepanu juhtida, kuid lõpuks on ikkagi igaühe enda teha, kas ta tõmbab rihma peale või mitte.

«On ju mõeldamatu, et bussijuht hakkab iga peatuse juures kontrollima, kas kõigil on turvavöö kinni,» märkis ta.

29. jaanuari öösel sõitis Jõhvi–Tartu maanteel kraavi ja vajus külili Lux Expressi buss. Viga sai 12 inimest, kellest üks kaotas õnnetuse tõttu käe.

8. veebruaril põrkas samal maanteel Simple Expressi liinibuss kokku Leedu numbrimärke kandva veoautoga, mille juht oli kaotanud masina üle kontrolli ning kaldunud vastassuunavööndisse. Kokkupõrkes hukkus bussijuht ja 13 inimest said viga.

Märksõnad

Tagasi üles