Miks toidumaksud ei tööta

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Sirje Potisepp
Sirje Potisepp Foto: Toomas Huik / Postimees

SOTSIAALMINISTEERIUMI plaanitav toidumaksude kehtestamine on valitsuse mugavusmaks, et näidata, nagu oleks probleemiga tegeldud, ja Maailma Terviseorganisatsiooni silmis Eestile plusspunkte teenida. Kui toidu maksustamine oleks nii efektiivne meede ülekaalulisuse vähendamiseks, nagu üritatakse näidata, oleks see kasutusel juba enamikus riikides. Paraku on need vähesedki, kes on maksustamist rakendanud, sellest loobunud või sellest loobumas.

On oluline mõista, et Euroopa Liidu õigust silmas pidades ei saa magusamaksu kehtestada ainult pontšikutele, kommidele ja limonaadidele ehk valitud toiduainetele. Maksustada saab toiduaine koostisosa ehk suhkrut. Et seda  sisaldab mõningal määral väga suur hulk toiduaineid, muutuks aga kallimaks märkimisväärne osa meie igapäevasest toidulauast. Olukorras, kus meil elab iga viies laps vaesusriski piiril, on toidu üleüldise hinnataseme tõus lubamatu.

Pealegi on meil juba toidumaks. Mitmes riigis on toiduainete käibemaks märksa madalam kui Eestis (20 protsenti). Näiteks Soomes 14, Hollandis kuus, Austrias 10, Saksamaal seitse ja Iirimaal null protsenti.

Tagasi üles