Sulailm kiusab põldudel talivilja

Põldudel valitseb praegu nukker seis. Suured veeloigud leotavad talivilja ning sula ja külma vaheldumine tekitab külmakergitust. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kui jaanuari keskel võis korraliku lumevaiba alla saanud taliviljapõldudelt kena saaki loota, siis nüüd ei tea, mida supersula kaasa toob. 

Nagu nentis Eestimaa talupidajate keskliidu peadirektor Kaul Nurm, sai mõnda aega tagasi põldude seisukorda kiita, sest maa külmus ära ja lumi sadas peale. «Kuni suure sulani oli kõik ideaalne,» lausus ta. 

Kui nüüd aga vesi põldudele pidama jääb, on Nurme sõnul reaalne, et tulevad talvekahjustused. «Millega see olukord lõppeda võib ja milline pauk külmasid võib peale tulla – seda on raske öelda.» 

Ilus roheline võib halliks muutuda 

Tarvastu valla osaühingu Karpo peremees Kalev Nurk tõi positiivsena välja, et lumikate ei olnud vahepeal liiga paks: nii ei tekkinud lumiseene ohtu.

«Sügis oli ju ka suhteliselt jahe, nii et taimik minu arust kuskil Eestis nõnda paksuks ei läinud, et lumiseen oleks saanud taimelt taimele levida,» rääkis ta.

Nurk tähendas, et praegu on talivili veel üsna rõõmsa näoga, aga mingeid lootusi ei tasu hellitada. «Ei saa öelda, et kõik korras oleks, sest vaheldumisi maa külmumine ja ülessulamine võib juuri lõhkuda – tuleb külmakergitus ja kevadeks ongi ilus roheline halliks muutunud,» kõneles ta.   

Ka osaühingu Kõpu PM juhataja Tõnu Vreimanni sõnul on seis selline, et vahel on külm, vahel on vihm ja vahel on lumi. «Ega see, mis väljas on, ülearu hea ole, aga eks kevadel ole näha, mis järel on.» 

Veeloigud võiks põllult ära juhtida 

Tõnu Vreimanni ütlemist mööda oleks suure sula asemel taliviljale hea mõni kraad miinust ja mida külmem on, seda paksem võiks lumikate olla. «Eks ta karda ju kõike: seda, kui sulaks läheb, seda, kui ta liigse lume alla jääb... Need veeloigud mõjuvad ka kehvasti.»

Kalev Nurk märkis, et kui võimalik, tasub põllud labidaga üle käia ja sealt veeloigud ära juhtida. «Lompide koha pealt võib maa muidu tühjaks jääda.»

«Päris veetaim talivili ei ole jah,» tähendas Vreimann, kuid lisas, et olukord on selline, nagu ta on, ning vanemad põllumehed on ikka öelnud, et kümne aasta jooksul paar korda läheb talivili raisku. «Meie katsume muidugi positiivselt mõelda. Sügisel sai omalt poolt kõik tehtud.»

Nurk mainis veel, et kui suur lumi oleks põllule jäänud, oleks seis stabiilne olnud.

«See võinuks ideaaljuhul püsida kuni kevadeni ja siis korraga minna,» nõustus talunikuga Kaul Nurm. «Koos sellega oleks sulanud ka maa ja läinud vesi, nii nagu ikka kevadel võiks olla,» kõneles ta ning tähendas, et kui praegu poole talve ajal on väga suur sula, ei pääse vesi minema. «Kui külmunud kihti vahepeal poleks, siis suure tõenäosusega imbuks see ära. Aga eks nädala-paari jooksul ole näha, mis saama hakkab.»

OHUD 

Kuigi paaril viimasel aastal on põllumehed nii siin kui seal saanud talivilja kasvutingimuste kohta kasutada sõna «ideaalsed», varitseb neid kultuure hulk talviseid ja kevadisi ohte.

• Vettimine – kevadise liigniiskuse, jääkatte või lumekooriku tõttu jäävad taimed õhupuudusesse.

• Külmakergitus – kui maa on sula, ohustavad öökülmad.

• Jääkoorik – oras hukkub jää tõttu. 

• Külmumine – eriti kui tuul on lume oraselt minema puhunud. 

• Haudumine – taimed hukkuvad sulale maale sadanud paksu lume all.  

• Haigused – näiteks lumiseentõbi, tüfuloos ja silmlaiksus.  

Allikas: Farm Plant Eesti