Kuidas mõõta rehvimustrit?

Just see koht rehvis osales katsemõõtmistes. Parasjagu on politsei saanud oma taadeldud seadmega mustri jääksügavuseks 7,11 millimeetrit. Foto: Elmo Riig / Sakala

Rehvimustri jääksügavus on sõidukitel üks tähtsamaid liiklusohutuse näitajaid ning selle miinimum on seaduses täpselt kirjas, kuid sügavust mõõtes ei saa piinlikult täpseks minna.

Või kui teisiti sõnastada, saab küll hirmakuraatse numbrinäidu mõõturi ekraanile kuvada, aga iseküsimus on, kuivõrd vastab see tegelikkusele. Omad nüansid on ka mehaanilisel mõõdikul.

Eelmisel nädalal kontrollis politsei ühes rehviliidu ja tehnoülevaatuse abilistega Viljandi lähedal, kuidas vastab sõidukite rehvimustri jääksügavus nõuetele. Talvisel ajal peab see sõiduautodel ja bussidel olema vähemalt 3 millimeetrit.

Ühe auto puhul näitas tehnoülevaatuse spetsialisti mehaaniline mõõtur kõigil neljal rehvil mustri sügavust vähem kui 2 millimeetrit, kuid politseiniku digitaalse ekraaniga aparaat neist ühel rehvil hoopiski 3,7 millimeetrit.

Eksperimendi osalised

Leidmaks vastust küsimusele, kuidas on nii suur erinevus võimalik, kohtusid Raeli tehnoülevaatuspunktis reidil osalenud tehnoülevaataja Heldur Sepp ja Viljandi patrullitalituse juht Alar Sadam. Kaasa võeti mitu erisugust mõõtevahendit.

Sadam ja Sepp olid ühte meelt, et kui rehvil jagub mustrit silmaga nähtavalt, pole väiksel mõõteveal tähtsust. Digitaalse näiduga taadeldud mõõtevahendil on rehvi jääksügavuse näidu tuvastamisel lubatud laiendmääramatus ehk mõõteviga ±0,3 millimeetrit.

Heldur Sepp märkis, et rehvisügavust võib mõõta nii rehvi keskelt kui serva poolt. «Muster võib olla küll servast rohkem kulunud, aga tehnoülevaatuselt läbipääsemiseks peab nõuetele vastama 75 protsenti rehvi veerepinnast,» lisas ta.

Ajakirjanduslikul eksperimendil osalesid kaks digitaalse näiduga mõõdikut, millest üks oli politseiniku taadeldud töövahend ja teise, taatlemata, laenas ülevaataja rehvifirmast. Ülevaataja võttis võrdluseks ka kalibreeritud mehaanilise nihkmõõdiku ja rehvifirmast pärit kontrollimata mehaanilise mustrimõõdiku.

Kõigil mõõdikutel tuleb mustri vahele lükata väike varreke. Ühel aparaadil näeb tulemust ekraanil numbritena, teisel tuleb see välja lugeda skaalalt.

Iga mõõtevahendit kasutas nii politseinik, tehnoülevaataja kui ajakirjanik. Katsealuseks oli Sakala toimetuse Kia Sportage’i vasak esimene rehv, mille lamellide vahel puhastati üks kindel punkt, kus mõõturi otsikul oli siiski mõni millimeeter liikumisruumi. Eksperiment tehti ülevaatuse katuse all soojas ruumis.

Tulemused on leheloo juures tabelis. Nagu näha, erinesid tulemused mõneti ning ükski näit ei klappinud täpselt teisega, kuigi mõõdeti üht ja sama kohta.

Erinevad tegurid

Alar Sadam ja Heldur Sepp ütlesid, et rehvimustri jääksügavust mõjutavad paljud inimlikud ja muud põhjused.

Digitaalsel mõõtevahendil tuleb pärast sisselülitamist fikseerida sileda pinna abiga nullpunkt, mis võib aga seejärel valele nupule vajutades paigast minna. Mehaanilist seadet tuleb kindlalt näppude vahel hoida, et näit pärast mõõtmist paigast ei nihkuks.

Sepp märkis, et tema hinnangul kipuvad digitaalsed mõõdikud kaua külma käes töötades streikima.

Mõneti sõltub näit ka sellest, kui tugevasti mõõtevahendit vastu rehvi vajutada. Pehme lamell nõtkub ja nii tuleb näit tegelikust väiksem. Veel võib inimene ise tulemust mõjutada, kui mõõtevahend jääb mustri vahel kaldu. Mõõtja ise ei pruugi sellest arugi saada, aga piisab pisukesest mõõtenurga muutusest, kui näit ekraanil muutub.

Oma mõju on ka sellel, kas rehvimustri põhi on eeskujulikult puhas või leidub seal mustust või on kinni jäänud kivike. Veenduma peab, et mõõtevahend ei satu mustri põhjas olevale kulumisandurile ehk kühmule, mis saavutab mustriga ühe tasapinna, kui rehv kulub lubatava miinimumini. Mõnel rehvil on mustri põhjas muidki osiseid, mis tulemust mõjutavad. Samuti ei kõnele mõõturi näit tõtt, kui seadme korpus satub rehvist turritava naastu peale.

Ja muidugi sõltub palju, millist kohta täpselt mõõta. Mida kauem on rehv sõiduki all veerenud, seda suurema tõenäosusega on muster mingil põhjusel ebaühtlaselt kulunud.

Ilmselt oli ka üks või mitu siinkohal kirjeldatud asjaolu põhjuseks, miks tuvastasid kaks mõõtjat eelmise nädala reidil ühe auto rehvidel märkimisväärselt erineva mustri jääksügavuse.

Foto: Sakala