Banaanitaime on võimalik edukalt ka Eestis kasvatada

Banaanitaimed kasvasid suvel soojemal ajal õues suures potis, sügisel viis peremees nad talveaeda. Foto: rodoaed.ee

Harjumaal elav kirglik rohenäpp ja portaali rodoaed.ee juhataja Kalev Pärtna käib igal aastal paar korda mõnes Aasia või Ameerika troopilises paigas rändamas ning toob ühtlasi kaasa põnevate taimede seemneid, et neid oma talveaias mulda pista.

Muu hulgas on ta sirguma pannud marmelaadi- ja mangroovipuu.

Mõte banaani kasvatama hakata tuli Pärtnal mõned aastad tagasi Tais, kus ta võimsaid banaanitaimi imetles. Hiljem on ta näinud neid ka Tallinna loomaaia peenardes.

«Peenrasse istutatakse nad seal pärast püsivate külmade möödumist ja suvega kasvavad nad paari meetri kõrguseks. Nende suured lehed on väga dekoratiivsed, aga õitsema need taimed seal ei lähe ja viljadeni ei jõua,» kõneleb aednik.

Kui tema otsustas oma eramu külge rajatud talveaeda banaani kasvama panna, lootis ta jõuda ka õite ja viljadeni. Seejuures tahtis ta alustada päris algusest, seemnest.

Seemnest viljadeni

Nagu Kalev Pärtna portaali rodoaed.ee blogis kirjeldab, pani ta seemned kõigepealt paariks päevaks sooja vette ligunema, et paksud seemnekestad pehmeneksid ja seemned niiskusega rikastuksid. Vett vahetas ta vähemalt kord päevas, et see oleks kogu aeg puhas, ning hoidis klaasi soojas.

Pärast leotamist pistis ta seemned suletavasse kilekotti niiske turbasegu peale. Seejärel sulges koti ja asetas selle elekterküttega vannitoa soojale põrandale. Edasi oli tarvis kotti vaid paar korda päevas avada, et sellesse õhku lasta.

«Panin seemned idanema jõulude ajal, paari nädala jooksul tulid tõusmed ning märtsiks oli mul viis korralikku potitaime. Neist kaks tugevamat jätsin kasvama,» räägib Pärtna.

Kohe pärast idanemist tõstis ta taimed valguse kätte – kesktalvel pidi appi võtma taimelambid. Kasvu edenedes oli tarvis ka valgust lisada.

«Kui märtsis-aprillis tulid päikeselisemad päevad, hakkas banaan metsikult kasvama,» tähendab aednik.

Pärtna istutas banaanitaimi mitu korda ümber ning kui lehed olid juba 20 sentimeetri pikkused, pani ta taimed 50-liitristesse anumatesse, kuhu need jäidki.

«Juuli algul hakkasid taimed õitsema ja õitsemist jagus paariks nädalaks. Novembris ilmusid ka kobarad, aga et külmad tulid peale, ei hakanud ma nende valmimist ootama: talveaia troopilises soojuses ehk umbes 25 plusskraadi juures hoidmine oleks olnud liiga kulukas,» räägib Pärtna ja nendib, et hoiab oma talveaias temperatuuri kümne kraadi ringis.

«Banaanitaim oli kasvanud 3,5 meetri kõrguseks ehk laeni välja, seega ei olnud potti kuidagi võimalik ka tuppa viia,» nendib Pärtna. «Aga ega viljade valmimine olnudki omaette eesmärk. Ainuüksi taime kasvuprotsessi jälgimine oli äärmiselt nauditav.»

Kui Pärtna pani oma banaanikasvatamise loo koos piltidega blogisse kirja, jagades ühtlasi nõuandeid ja soovitades selle taimega kodus rinda pista, selgus, et nii mõnedki eestlased on banaani kodus kasvatada püüdnud ja jõudnud ka viljadeni.

Looduses 37 liiki

Kalev Pärtna sõnul kasvab looduses 37 liiki banaane. Nende hulgas on mägismaa meetrikõrgusi taimi, aga ka tõelisi hiiglasi. Kõrge banaan (Musa ingens) võib Uus-Guineas visata lausa 15-meetriseks, selle varre läbimõõt võib ulatuda meetri ja lehe pikkus viie meetrini. Rohttaime kohta on see märkimisväärne saavutus.

«Banaanid ongi maailma suurimad rohttaimed. Looduses, troopikas, on banaanitaime maapealne osa tavaliselt kaheaastane. Esimesel aastal kasvatab banaan lehed ja õisiku, teisel vilju ning pärast viljade valmimist rohtne vars hävib. Banaani maa-alune osa ehk mugul kasvatab järgmisel aastal uue rohtse varre ja kogu protsess kordub,» räägib aednik.

Tänapäeval on kasumlikkust silmas pidades aretatud üle 300 banaanisordi. Samas võib banaani kasvatada ka vaid selleks, et põnevaid õisi nautida. «Paljude kääbusbanaanide õied on eri värvi ehk kollased, erkpunased ja purpursed,» nendib Pärtna.

Poest potitaim

Kui Kalev Pärtna pani oma banaanid kasvama seemnetest, siis teine võimalus on osta potitaim.

«Aianduskauplustes müügil olevaid Hollandist pärit potitaimi on üsna lihtne suureks kasvatada,» kinnitab ta. «Kui olete endale aga poest banaanitaime hankinud, on esimene töö see suuremasse potti ümber istutada. Banaan vajab suurt potti ja palju toitaineid: tal on tihe juurevõrk, mis ulatub päris sügavale. Parem on taime ümber istutada mitu korda ehk mitte kohe kõige suuremasse nõusse.»

Pärtna arvates on banaani ise idandada siiski palju põnevam, ehkki see nõuab märksa enam tööd. «Võimalus jälgida, kuidas herneterasuurusest seemnest kasvab ühe suvega meetrine, mehekõrgune või suuremgi taim – see on vaatepilt omaette,» ütleb ta.

Valikut tehes soovitab Pärtna esmalt välja mõelda, kas banaani tahetakse kasvatada toas potis, kasvuhoones või talveaias, ning juhul kui piirdutakse toaga, on mõistlik valida mõni kääbussort.