Lätis leviv A-hepatiit jõudis otsaga Eestisse

Tartu ülikooli kliinikumi nakkushaiguste arst Rita Pihlak Foto: Lauri Kulpsoo

Tänavu on tervisekaitseinspektsiooni andmetel Eestis diagnoositud viis nakkusliku kollatõve ehk A-hepatiidi juhtu ning enamik haigestunuid on nakkuse saanud Lätis.

Seda kiiresti levivat nakkushaigust on diagnoositud nii Tallinnas kui Lõuna-Eestis.

Tartu ülikooli kliinikumi nakkusosakonnas oli ravil Jurmalas puhanud perekond. Et ema oli A-hepatiiti juba põdenud ja immuunne, haigestusid pereisa ja kaks last.

Mustade käte haigus

Kliinikumi nakkushaiguste arst Rita Pihlak rääkis, et põhimõtteliselt on A-hepatiit mustade käte haigus. See ei levi piisknakkuse teel, vaid otsesel kokkupuutel haigestunu väljaheidete või uriiniga.

Hoolikas käte pesemine ja toiduhügieeni järgimine peaksid aitama haigusest hoiduda. Reisil võib haigeks jääda ka keetmata vett juues, rääkimata turult ostetud puuviljadest või mujalt saadud nakkusest. Kaitsetu on inimene avalikku söögikohta külastades, sest köögipersonali puhtuses ei saa kahjuks alati kindel olla.

Kõige nakkavam alguses

Infektsionist Rita Pihlaku sõnul on A-hepatiit kõige nakkavam siis, kui inimene on juba haigestunud, aga spetsiifilisi tundemärke (tume uriin ja kollakas nahk) pole veel tekkinud. Väikese palaviku ja lihasvalu võib panna ka mõne muu viiruse süüks. Rita Pihlak soovitab perearstidel igaks juhuks pärida, kus inimene on liikunud ja kellega kokku puutunud.

Enne reisile minekut tuleks teha kaitsesüstid. See soovitus ei kehti ainult Lätimaale, vaid ka hoopis kaugemale, näiteks Aafrika riikidesse sõitjatele.

Kui läinud aastal oli Lätis 15 A-viirushepatiidi juhtu, siis tänavu on neid olnud juba üle 500. Augustis oli nakatunuid 126.

Rita Pihlak kinnitas, et Eestis eriliseks muretsemiseks põhjust ei ole, küll aga tuleb olla ettevaatlik, pesta korralikult käsi ja süüa puhast toitu.