Päevaintervjuu: Pärimusmuusika ait kutsub jõule ootama

Piret Päär Foto: Peeter Kümmel

Detsembri teisel nädalal ootavad jutuvestja Piret Päär ja muusik Cätlin Jaago huvilisi pärimusmuusika aida väiksesse saali osa saama jõulueelsest jutuvestmistunnist.

Piret Päär, palun tutvustage, missuguse etendusega on tegemist.

Sel aastal polegi etendust. Mina vestan lugusid ja Cätlin Jaago mängib pilli. Vaibad on põrandal ja kamin praksub selja taga. Kõige loomulikum viis pühi oodata ongi lauldes, juttu vestes ja muusikat kuulates.
Inimesed pelgavad loomulikku. Paari päeva eest olin Tartus Raekoja platsil. Coca-Cola autod mürisevad, muusika kõlaritest varjab seda mürinat ja siis keegi räägib veel midagi mikrofoni, isegi muinasjuttu...

Selline tunne, et kohe-kohe tuleb maailma lõpp ning inimesed püüavad oma hirmu kõva lärmi sisse peita ja hästi palju veel korraga ära elada. Jõulurahule kulgemisest oli asi kaugel.

Ma ei tea, miks inimesed niimoodi teevad. Mida peljatakse — kas vaikust, teist inimest või iseennast?

Missugused lood tulevad ettekandele? Kas need on etendusest etendusse samad või erinevad?

Jutustamisele tulevad minu lemmiklood. Missugused just, oleneb kõik kuulajast ja sellest, mis kohapeal sünnib. Isegi sellest, keda või mida kohtan oma teel aita.

Kas jõuluaja lood on kuidagi teistmoodi kui pajatused ükskõik millisel muul ajal?

Jah, ma arvan küll. Öeldakse, et jõuluajal on ilmaväravad vallale, kõik on võimalik. Ka inimese hingeväravad on lahti. Väsitavast kingituste ja toiduvarumise rallist hoolimata on inimesed ometi natuke hellemad, õrnemad. Ka lood on rohkem sedamoodi.

Mis vanuses vaatajatele ja kuulajatele on etendus mõeldud?

Päevased jututunnid on kuulajale alates viiendast eluaastast. Leian, et väiksemad on nii õrnad olendid, et nemad peaksid lugusid kuulama oma kõige lähedasematelt: emalt, isalt ja vanavanematelt.

Tillukestele rääkimine on omamoodi kunst, mida mina ei oska. Väike tahab rahulikult ja tasakesi vaadata pilte jutustaja silmades ja huulekaarel, vanemad kuulajad tahaksid kiiremini edasi liikuda. Pealegi kui väike ära väsib, läheb ta liikvele ja võib mõne jutulõnga kogemata katki tõmmata. Ja mida siis jutustaja peale hakkab? Seepärast nii. Mis ei tähenda, et lapsevanemad ei võiks kõik vahvalt kuulama tulla, et hiljem jutte oma lastele kodus edasi pajatada.

Üks õhtune kontsert on mõeldud täiskasvanutele, et vesta tõsisemaid ja sügavamaid lugusid ning jätkata kunagist traditsiooni, kus lugusid räägitigi ainult täiskasvanutele.

Kas enne või pärast etendust on plaanis ka ühistegevusi?

Kogu see jutuvestmise tund ongi ühistegevus: kuulatakse koos lugusid ja muusikat. Mõnus on ju jutustaja juhatusel muinasjuttudesse rändama minna — kõik koos, ometi igaüks oma kujutluse suuruses.

Lugude vahele mängitakse pilli, et üks jutt ära saata ja teine mõnusalt vastu võtta.

Kes peale teie etenduses veel kaasa teevad?

Olen selle kahekümne aasta jooksul teinud koostööd väga erinevate muusikutega. Aida kontsertidel mängib muusikat ja laulab Cätlin Jaago.