Tänavu annab iga lehm 9,5 tonni piima

Pargi farmi juhtiv Sirje Kroonberg (paremal) tuli keskusse värskete piimaandmetega. Tulemuste üle rõõmustavad ka osaühingu raamatupidaja Ilmi Rohtla ja juhataja Tõnu Vreimann. Foto: Elmo Riig / Sakala

Osaühingu Kõpu PM juhataja Tõnu Vreimann ütleb, et alates 2006. aasta jõuludest on Kõpu lehmade piimaand kogu aeg suurenenud ning võib tänavu jõuda 9500 kilo piirile.

Piimakuse suurenemise põhjus peitub miljonites kroonides, mille osaühing on kulutanud oma lüpsifarmi moderniseerimisele. 2006/2007. aasta vahetuseks kolis kogu piimakari, pisut rohkem kui pool tuhat lehma uuendatud lautadesse. Neid nimetatakse Pargi farmiks, sest need paiknevad Kõpus otse mõisapargi taga.

Uued tingimused andsid hea võimaluse

«Tingimused muutusid,» sõnab Tõnu Vreimann ning nimetab kõige olulisemana söötmistingimuste teisenemist.

Lehmadele hakati sööta jagama mikseriga, mis tagab õigesti tasakaalustatud ratsiooni ning võimaldab aastakümneid kestnud tõuaretustööl maksvusele pääseda. Rohumaid rajades kasutatakse uusimaid agronoomilisi teadmisi ja soetatud silomasinad võimaldavad varuda sööta parimal ajal.

Silotegemise muutus nõudis uusi hoiukohti. Tänavu lisandus neli siloauku, aga täis need kõik ei kogunenud: osa haljassööta paigutati sedapuhku veel aunadesse.

Tehakse tavalist rohusilo ning pannakse, kui vähegi võimalik, talvesöödaks koguni kolm niidet. Aga siloks läheb ka suurem osa kasvatatavast viljast. «Seda peab jätkuma järgmise aasta siloteoni,» kinnitab juhataja.

Väiksemast osast teraviljast valmistatakse jahu, majandil on selleks väike veski. Müügiks kasvab põldudel põhiliselt raps.

Karjakasvatuse teenistuses seisab kogu Kõpu majapidamine: 1765 hektarit põllumaad, töökoda, kaks John Deere’i, Massey Fergusoni ja New Hollandi firma ning kümmekond Vene päritolu traktorit. Teravilja- ja silokombain on Claasilt.

«Kõik saab tehtud tänu tublidele tööinimestele,» kiidab juhataja oma väge.                    

Tõnu Vreimann nimetab ka teisi muutusi, mis on toiminud juba peaaegu neli aastat: kogu kari on vabapidamisel ning torusüsteem on asendatud platsillüpsiga. Westfalia seadmestik kutsub korraga lüpsile 28 lehma.

«Tähtis on ka meeskonnatöö,» lisab Pargi farmi juhataja Sirje Kroonberg. «Kui igaüks täidab oma ülesanded hästi, ei jää edu tulemata.»

Edu oli varemgi ja on samuti silmanähtav novembrikuu lüpsiandmetest, millega Sirje Kroonberg 1. detsembril juhataja ette astus: novembris andsid 532 lehma keskmiselt 706 kilo piima — 17 kilo rohkem kui mullu samal ajal. Aasta algusest 1. detsembrini on lehmalt saadud keskmiselt 8505 kilo piima.

«Iga päev läheb meilt meiereisse 12 tonni piima,» sõnab Tõnu Vreimann.
Kasuminumbritest juhataja ei räägi, sest tänavu tuli katta mullust kahjumit.

Ka läinud aastal andsid Kõpu lehmad palju piima, kuid mida suurem oli müüdud kogus, seda enam kasvas kahjum: piimaliitri omahind oli ju 3.60 krooni, kuid ära tuli see anda kolme krooni või isegi väiksema raha eest.

«Kõik pidid pingutama, et sellel hullul aastal toime tulla,» lisab ta.

Kolm korda päevas lüpsiplatsile

Pargi laudas lüpstakse lehmi kolm korda päevas. Esimene lüps algab keset ööd kell kaks, teine kell pool üksteist ja kolmas kell 17.30. Lõunase lüpsi järel puhastatakse kella poole viie ajal veel platsi, kui esimesed lehmad õhtuse lüpsikorra lähenedes juba ootavalt platsi poole vaatavad.

«Ei saa teisiti — tuleb lüpsta kolm korda päevas,» lausub juhataja. «Hea anniga lehmadel ei mahu muidu piim udarasse.»

Sirje Kroonbergi jutu järgi oli kahe lüpsikorra ajal nii mõnegi lehma magamisase piimamärg. «Udarat peab hoidma, seda ei tohi välja venitada,» ütleb ta.

Ehk ongi lehmade õige hooldamine üks põhjus, miks Kõpu piimaandjad vissivõistlustel häid kohti saavad. Viimane võitja oli 2004. aasta 1. jaanuaril sündinud Aasa, kes sai tiitli mullu Ülenurme vissivõistlusel — tänavuse lehmade iludusvõistluse jättis Kõpu vahele.

Võitja Aasa andis mullu 12 042 liitrit piima ja paistab silma ka tänavu, kuid nendel võistlustel pole esmatähtis toodang, vaid hinnatakse eeskätt välimikku ehk seda, kui ilus lehm välja näeb.

Aasat ei pruugi laudas karja seast otsida: tema portreed, pidulik sinimustvalge lint ümber kõhu, saab vaadata teadetetahvlil.

Lasteaias

Lauda lasteaed paikneb poegimist ootavate lehmade naabruses.

Üpris suurel alal on põrand kaetud põhuga ning seal lehmalapsed puhkavadki — kes seisab ja uudistab tulijaid, kes magab ega märka midagi. Neid võib olla paarikümne ligi. Kaks imevad kunsttissi ja kaks ootavad järjekorda. Piimgi pole päris, vaid piimaasendaja.

Sirje Kroonberg räägib lehmahakatiste und vaadates: «Vasikad saavad neli päeva pärast ilmaletulekut oma ema piima. Sel ajal elab igaüks eraldi sulus. Viiendal päeval lähevad nad teiste juurde põhu peale ning õpivad kärmesti kunstnisa juures käima.»

Kogenud karjakasvatajad teavad, et hea lüpsilehma saamise saladus peitub vasikate õiges kasvatamises.

TOODANG

Majandi piimatoodang on aegamisi kasvanud.

• 2008. aastal saadi 4 477 218, 2009. aastal 4 655 995 ja tänavu 11 kuuga 4 448 292 kilo piima.
• Jõudluskontrolli keskuse andmete järgi oli lehma keskmine piimatoodang 2006. aastal 6020, 2007. aastal 7324, 2008. aastal 8853 ja 2009. aastal 9215 kilo.
• Tänavu 11 kuuga on ühelt lehmalt saadud 8505 kilo piima.
Alllikas: osaühing Kõpu PM