Kuidas kogunes umbusaldatud vallavanema kontole 123 kasutamata puhkusepäeva?

Töölepingu seadus käsib töötajale anda aastas vähemalt 28 päeva puhkust. Samas on ka ametikandjaid, kellel on õigus soodustingimustele. Foto: Sakala

Nii mõnigi, kes luges uudist Kõpu vallavanemale Tõnu Kiviloole umbusalduse avaldamisest üle-eelmisel nädalal, pani tähele tõika, et Kivilool oli saada raha 123 kasutamata puhkepäeva eest. Varem on niisugused suured arvud jutuainet pakkunud ühe või teise kõrge riigijuhi, näiteks presidendi puhul.

Keskmisele tööinimesele, kes saab töölepingu seaduse alusel aastas puhata 28 päeva ja on sunnitud meeles pidama, et needki napid päevad aeguvad kasutamata jätmise korral juba ülejärgmise aasta algul, võib eeltoodud arv näida uskumatuna. Kuidas ikkagi on võimalik säärane hulk puhkepäevi reservi koguda? Kust tulevad ühtede privileegid teiste ees?

Lühidalt öeldes tekivad erisused mitme seaduse koosmõjul ning kohalike omavalitsuste puhul valla- või linnavolikogu otsustest. See on teema, millest arusaamine paneb vahel isegi kogenud tööõiguse spetsialistid ja personalijuhid mõneks hetkeks kukalt kratsima.