/nginx/o/2016/02/03/5002493t1h60d8.jpg)
Viljandi muuseumis töötav Herki Helves sai banaanitaime aastaid tagasi sugulastelt kingituseks.
Tellijale
Viljandis said banaanid valmis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uueveskil eramajas elav mees kasvatas seda enamiku ajast valgusküllases trepikojas, kus sõltuvalt aastaajast jagus soojust 16–25 kraadi. «Algul oli ta lihtsalt suur roheline taim, mida oli vahva vaadata,» meenutas ta.
Kulus umbes kaks aastat, kui sügisel märkas pererahvas taimel õisi ja hiljem ka väikseid vilju. Sügisel ja talvel järjest juurde tekkinud viljad kärbusid. Kevadel viidi taim prooviks päikselisemasse ruumi ning aprillis sai mõni vili küpseks.