Tasuta lõunaid ei ole välja mõeldud (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aivar Kaljusaar
Aivar Kaljusaar Foto: Marko Saarm / Sakala

MIND AJENDAS alljärgnevat mõttekäiku kirja panema hiljuti Sakalas kajastamist leidnud lugu sellest, kuidas pensionärid asusid uue bussisõidu korra vastu allkirju koguma.

Kõigepealt: Viljandi linna võib võrrelda ükskõik millise äriettevõtte ja tema tütarettevõtetega. Tal on kasutada täpselt nii palju raha, kui kassasse laekub. On valikute küsimus, kas juht arendab ettevõtet või maksab kogu sissetuleva raha välja. Esimesel juhul on ettevõte kestlik, areneb keskkonnaga sammu pidades ning võib veel pikki aastaid inimestele tööd ja sissetulekut pakkuda. Teisel juhul ootab teda peagi ees pankrot.

Ka linnal on võimalik pankrotti minna, kui me raha otstarbekalt ja sihipäraselt ei kasuta. Nii ongi valikute küsimus: kas linn pakub oma teenuseid tasuta või majandab kestlikult ja pakub tasuta teenuseid võimalust mööda. Osa teenuste eest maksavad inimesed sellisel juhul kahasse omavalitsusega, osa tuleb neil endal kinni maksta ja mõningaid saavad nad ka tasuta.

Tagasi üles