On põhjust uhke olla

Haridusminister Tõnis Lukas Foto: Liis Saar

LÄINUD aasta aprillis korraldas majandusliku koostöö ja arengu organisatsioon (OECD) Eesti koolides õpitulemuslikkuse võrdlusuuringu PISA (Program for International Student Assessment).

Kui 2006. aasta PISA uuringus oli rõhuasetus loodusteaduslikul kirjaoskusel, siis mullu keskendus see funktsionaal­sele lugemisoskusele: tähelepanu keskpunktis oli küsimus, kui hästi mõistavad meie õpilased loetut ja kas nad oskavad infot kasutada.

Vähemal määral hinnati ka matemaatilist ja loodusteaduslikku kirjaoskust. Uuringuga mõõdetakse põhihariduse omandamise lõpusirgele jõudnud õpilaste teadmisi ja oskusi, mis on esmatähtsad, et ühiskonna elus täisväärtuslikult osaleda.

EESTI tulemused olid ka 2006. aasta uuringus olnud väga head ning nüüd saame juba teise sama laadi kogemuse alusel kinnitada, et oleme maailma paremate hulgas.

Eelmisel aastal suurenes osalejate arv 2006. aasta 57 riigilt 65-le. Aasiast lisandusid Singapur ja Shanghai (Hiina). Kokku vaeti 470 000 enamjaolt 15-aastase õpilase teadmisi. Neid testiti 45 keeles.

Eestist oli valimis 4727 õpilast (2297 tüdrukut ja 2430 poissi). See annab meie põhikoolide seisust esindusliku ülevaate.

Valimisse kuuluvatest noortest õppis 18,7 protsenti vene õppekeelega koolis. Uuringusse oli kaasatud 175 õppeasutust. Viljandimaalt osales kaheksast koolist kokku 191 õpilast.

Eesti paistis teiste riikide hulgas silma testimispäeval kohal olnud õpilaste suure osaga (95 protsenti). See lubab pidada meie koolilapsi ja õpetajaid kohusetundlikuks.

LUGEMISE ja lugemisoskuse definitsioon on ühiskonna, majanduse ja kultuuri muutudes teisenenud. PISA 2009 defineerib lugemisoskust kui kirjalike tekstide mõistmist, kasutamist ja kajastamist ning lugemismotivatsiooni, töötamaks tekstidega, mis võimaldavad saavutada eesmärke, arendada teadmisi ja võimeid ning osaleda ühiskonna elus.

Ühelt poolt hinnati kõnealust oskust keskmiste tulemuste järgi punktides. Mida suurem punktisumma, seda enam saab väita, et tegemist on tulemusliku haridussüsteemiga.

Teisalt keskendus uuring õpilaste saavutustaseme hindamisele. Nõudlus kõrge kvalifikatsiooniga töötajate järele on maailmas suur, uudse ja keeruka tehnoloogia kasutamiseks on vaja häid baasoskusi.

Seetõttu saab kõrge ja madala oskustasemega õpilaste arvu põhjal ennustada majanduskasvu ja sotsiaalarengut. Neid tulemusi jälgitakse ka majandusinvesteeringuid planeerides. Meil on eeldusi valmistada inimesi ette teadmistepõhise majanduse tarvis.

KESKMISTE tulemuste järgi olid funktsionaalses lugemises paremad Shanghai (Hiina), Korea, Soome, Hongkongi (Hiina), Singapuri ja Kanada õpilased. Eesti õpilased olid punktiarvestuses nagu 2006. aastalgi üldskaalal 13. kohal. Matemaatilises kirjaoskuses olid nad 17. ja loodusteaduslikus kirjaoskuses üheksandal kohal.

Head meelt valmistab tõik, et Euroopa riikide hulgas on Eesti lugemises Soome, Hollandi, Belgia ja Norra järel viiendal kohal. Eelmise uuringuga võrreldes oleme parandanud oma asetust üldises järjestuses kolme koha võrra.

Matemaatilise kirjaoskuse poolest on Eesti Euroopas seitsmendal ja loodusteadusliku kirjaoskuse poolest nagu ennegi teisel kohal.

Maailma arvestuses on Eesti tulemused nihkunud nelja koha võrra allapoole, kuna Euroopas oleme Soome järel ikka teisel kohal.

Uuring näitas, et Eesti, Soome, Norra, Jaapan ja Kanada kuuluvad riikide gruppi, kus õpilaste tulemused sõltuvad sotsiaal-majanduslikust taustast vähe: umbes kümme protsenti. Kõige parem on kõnealune näitaja Islandil: seitse protsenti, mis on OECD riikide keskmisest poole väiksem.

UURINGUS osalemine ei tulene pelgalt tahtest teada saada, kuidas paistavad meie õpilased oma tulemuste poolest välja rahvusvahelises võrdluses, vaid kindlast soovist mõista, milles on meie hariduse hädad ja kas need langevad kokku meie seniste teadmistega oma süsteemi nõrkusest. Eestil on suurepärane võimalus kasutada maailmatasemel teadmiste ja oskustega korraldatud testi tulemusi oma elu edendamiseks.

Nagu eeltoodud andmetest näha, kuulub Eesti koolisüsteem koos Soome, Kanada, Jaapani, Norra, Islandi ja Hongkongi omaga edukate hulka: tulemused on üle keskmise ja sotsiaal-majanduslik ebavõrdsus alla keskmise.

Eriti rõõmustav on tõdeda, et rahvusvahelises võrdluses on enamikule Eesti 15-aastastele õpilastele jäänud koolist ja õpetajatest hea üldmulje: õpetajad on nende arvates hoolivad, õiglased ja noorte käekäigust huvitatud.

PISA 2009 tulemused näitasid, et meie koolid võtsid uuringus osalemist tõsiselt ja õpilased suhtusid testi tegemisse vastutustundlikult.

Üldistatult saab häid tulemusi pidada õppurite ja koolmeistrite üheksa aastat kestnud ühise töö ja pingutuse viljaks. Oma panuse on nendesse andnud nii algklassi- kui aineõpetajad. Võime väita, et meie maapõhikoolid on sama head kui linnakoolid ning õpetajatel on põhjust oma töö üle uhkust tunda.