Jaapani raha jätkus ka Saarepeedi koolile

Rahast, mida Eesti hangib saastekvoote teistele riikidele ja suurfirmadele müües, õnnestus taas osa endale saada Saarepeedi vallal, kes oli oma projektiga edukas ka nädal tagasi.

Kui nädala eest jagas Eesti valitsus saastekvootide müügist tulnud raha 66 objektile ja üks neist oli Saarepeedilt, siis seekord jagus raha 16 hoonele ning taas oli üks neist Saarepeedi valla hoone.

Kaks miljonit krooni

Nädal tagasi anti raha Saarepeedi rahvamaja ventilatsiooni korrastamiseks. Nüüd sai toetust koolimaja, kus on kavas soojustada vundament ja välisseinad ning vahetada välisuksed. Rahvamaja tarbeks küsis vald 450 000 krooni, koolile on vaja 1,56 miljonit krooni. Omalt poolt ei pea vald raha ehitamiseks juurde panema.

Enne kui riik Eestile ette nähtud, kuid siin kasutamata jäävate saastekvootide eest saadud raha omavalitsustele jagama hakkas, oli kõigil soovijatel vaja näidata, millised hooned nad korda teha tahavad. Tuli selgitada, kui paljud inimesed saavad sel­lest tulu ja milline on kasu keskkonnale.

Kokkuhoid küttelt

Et jaapanlased ostavad Eestilt võimalust reostada maailma, on saastekvootide ostu- ja müügitingimus, et kvootide müüja vähendaks keskkonna reostamist.

Saarepeedi vallavanema Salme Koplikase selgitust mööda vähendavad nii rahva­maja ventilatsiooni ehitamine kui kooli soojustamine küttekulusid ja seega lendab õhku vähem kahjulikke aineid. Näiteks kooli soojustamise järel peaks katlamaja kasutama 30 protsenti vähem põlevkiviõli kui praegu.

Valitsus on teatanud, et saastekvoote müüakse edasi ning kohe, kui mingi koguse müügis on kokku lepitud, antakse raha järgmiste hoonete korrastamiseks.

Omavalitsused soovisid saastekvootide eest saadava rahaga korda teha ligi 560 maja. Viljandimaalt on nimekirjas 18 hoonet.