Kui näiteks Tallinnas on apteekrid hädas eakatega, kes ei mäleta, kas nad on ravimi juba välja ostnud või ei, siis Viljandi rohupoodides sellist muret ei tunta.
Digiretsept on läinud käiku ilma suurte segadusteta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi Vana-Apteegi proviisori Karin Jõgisoo arvates on digiretsept läinud käiku ootuspäraselt ning mingeid suuri segadusi see endaga kaasa toonud pole.
«Pensionipäeva paiku on tööd rohkem, kuid järjekordi või arvutisüsteemi ummistusi meil küll ei ole,» ütles Jõgisoo. Ta täpsustas, et eakad ostsid ka varem retseptiravimid välja pensionipäeval ning digiretsepti tulek selles muutusi ei toonud.
Lihtne aidata
Proviisor nentis, et vanad inimesed unustavad tõesti mõnikord ära, millise ravimi on nad juba välja ostnud ning millise mitte, kuid selle vastu on apteegi töötajatel abinõu. «Oleme neile ülevaate välja trükkinud — seda saab kas või rahakoti vahel kanda.»
Samuti esitavad paljud kliendid oma küsimusi telefonitsi.
Mõnevõrra rohkem ostetakse ravimeid välja ka euro tuleku tõttu. «Eakad inimesed soovivad need igaks juhuks ette valmis soetada,» nentis apteeker.
Kahtluste korral peaks saama kontrollida
Ainus digiretseptiga seotud mure on Karin Jõgisoo sõnul see, et kuna apteekrid ei näe diagnoosikoodi, tekib mõnikord raskusi ravimite soodustusmäära arvestamisega. «Näiteks kui eri aegadel välja kirjutatud retseptidel on samale ravile kord 50-protsendine, kord aga 90-protsendine soodustus, ei saa me omal käel kontrollida, kumb on õige,» selgitas proviisor.
Diagnoosi pole digiretseptile kantud sellepärast, et seda peetakse vaid patsienti ja arsti puudutavaks delikaatseks infoks.
Jõgisoo ütlemist mööda on sellekohane muudatus olnud asjaosaliste ringkonnas küll jutuks, kuid sotsiaalministeerium pole kindlat otsust veel langetanud.
Centrumi apteegi juhataja Estra Sihveri tähelepanekud digiretsepti kohta kattusid eelkõneleja omadega. Lisaks tõi ta esile ühe korduma kippuva mure.
«Ehk on sellest liiga vähe räägitud, kuid väga tähtis on, et ostjal oleks kaasas isikut tõendav fotoga dokument,» sõnas Sihver.
Ta tõi näite, et kui keegi soovib välja osta oma vanaemale kirjutatud ravimit, siis memme isikukood võib tõesti olla kirjutatud kas või märkmepaberile, ostu sooritaja enda andmed peavad olema kinnitatud aga ametliku dokumendiga. «Retseptiravimitega seotud tehingute üle peetakse ranget järelevalvet,» nentis Sihver.
Kindel ostjaskond
Männimäe Selveri apteegi juhataja Kersti Viljas ütles, et kuna seal on püsiklientuur, siis suuri segadusi ette ei tule. Tema tähelepanekut mööda on rahvas digiretseptiga harjunud. «Algul oli mõnikord vaja küsida ostjalt dokumenti, kuid nüüd esitavad inimesed selle ise.»
Ette on tulnud sedagi, et kui arvuti trükkimast tõrgub, on apteekrid inimesele meelespidamiseks vajaliku info käsitsi ümber kirjutanud.
Seda, kas diagnoosikood peaks apteekritele nähtav olema või mitte, ei osanud Viljas öelda, sest seni pole ükski esitatud retsept kahtlust äratanud ja täpsustamist nõudnud.
SÜSTEEM
Eestis hakkas digiretsept kehtima 1. jaanuaril.
• Kaks kuud kestnud üleminekuperioodil olid kasutusel nii elektroonilised kui paberil retseptid.
• Jaanuaris koostasid arstid ligi 306 000
digiretsepti.
• Aprilli keskpaigaks oli kirjutatud 1 452 455 digiretsepti ja ravimeid välja ostetud 826 730 retseptiga.
• Digiretsepti süsteemiga oli liitunud üle 90 protsendi apteekidest.
• Kevadel tekkisid tõrked digiretsepti süsteemis ning seda muudeti tõhusamaks.
• Digiretseptiga saab ravimeid välja osta kõikidest Eesti apteekidest.
Allikas: Eesti haigekassa