Septembri lõpul peetud Viljandi kitarrifestivali kõla on ammu vaibunud, kuid sündmuse mõju selgus alles sel nädalal. Esmaspäeval esitles Eesti konjunktuuriinstituut sellekohast uuringut.
Viljandi kitarrifestivalist lõikasid enim kasu koostööpartnerid
9. detsember 2010, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Projekti «Loov Eesti» ja kultuuriministeeriumi eestvõttel koostatud uuring oli Eestis esimene, millega püüti välja selgitada, missugust majanduslikku mõju avaldab piirkonnale kultuurisündmus. Konkreetset numbrit, kui palju keelpillipidu linna raha juurde tõi, sellest siiski ei ilmne.
«See ei olnudki eesmärk, sest tegu polnud niivõrd kommerts-, kuivõrd haridusprojektiga,» selgitas konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. «Samuti polnud festivalil eriti palju külastajaid väljastpoolt Viljandit.»
Koos Josinguga uurimisrühma kuulunud Tanel Rebane lisas, et usaldusväärse tulunumbri väljaarvutamiseks oleks vaja ühtlasi teada, kui suur osa inimeste kulutatud rahast piirkonda pidama jääb.
Rahvusvaheliste kogemuste järgi on seda umbes 40 protsenti, kuid pole kindel, milline määr kehtib Eesti puhul.
Seotud oli vähe ettevõtteid
Et kitarrifestival oli Viljandile kasulik, uuringu tegijad siiski ei kahtle. Lisaks sellele, et suurenesid kohalike inimeste emotsionaalne rahulolu ja kogukonnauhkus ning tõusis osalenud õppurite haridustase, palgati festivali tarbeks ka lisatööjõudu ning kasvasid ettevõtete käive ja kasum.
Küsitletud firmadest oli tervelt 30 protsendil tavalisest septembrinädalast suurem käive, kusjuures keskmiseks kasvuks kujunes 17 protsenti. Pooltel kopsakama müügitulu üle rõõmustanutel suurenes ka kasum.
Absoluutarvudes on pilt tublisti kesisem, kui näitavad suhtarvud. Nimelt küsitlesid teadlased ainult neid ettevõtteid ja asutusi, kellel oli festivaliga kõige tõenäolisemalt pistmist. Seetõttu kuulus valimisse kõigest 14 organisatsiooni.
Käibe kasvu üle said rõõmu tunda kaks esinemiskohta, üks toitlustaja ja üks esinejate majutaja. Nimetatutest kolm olid ühtlasi festivali toetajad.
«Tihti tasub kultuurisündmuse toetamine end ettevõttele ära ka majanduslikult,» leidis Rebane.
Riik annab tulust lõviosa
Suurim osa ehk 22 protsenti festivali tulust saadigi sponsoritelt. Järgnesid kultuuriministeerium (19 protsenti), saatkonnad (16), Viljandi linnavalitsus (13) ja Eesti Kultuurkapital (13). 300 000-kroonisest eelarvest 11 protsenti andnud piletimüük jäi kohaliku kultuurkapitali kuueprotsendilise panuse ees eelviimasele kohale.
Nii Marje Josing kui Tanel Rebane rõhutasid, et just piletitulu osa peaks tulevikus kasvama.
«Erasektori panus võiks olla palju suurem,» nentis Rebane. «Praegu tuleb avalikult sektorilt 70 protsenti rahast.»
Sama meelt oli kultuuriministeeriumi arenguosakonna juhataja Ragnar Siil. Tema sõnul ei peaks seda laadi uuringute tulemusi kasutatama niivõrd riigi- ja omavalitsuste institutsioonidelt suuremate summade väljameelitamiseks, kui tõestamaks ettevõtjatele, et kopsakam toetus tasub ennast ära.
Siil kinnitas esmaspäevasel esitlusel, et uuringute mõte pole panna omavalitsusi valima, millist üritust on tasuvam toetada. «Pigem peaksid need tõstma üldist teadlikkust, et kultuurisündmuste toetamine võib olla investeering,» sõnas ta.
Järgmine aasta toob lisa
Projekti «Loov Eesti» tegevjuht Eva Leemet leidis, et paljud omavalitsused on alles hakanud mõistma festivalide majanduslikku tähtsust.
«Kultuuri- ja spordiüritused mõjutavad kohalikku elu ning toovad peale otsese ka kaudset kasu, mida on keeruline mõõta,» rääkis ta. «Ilmselgelt annavad need suure panuse piirkonna majanduslikku arengusse: elavneb ettevõtluskeskkond, luuakse uusi töökohti, arenevad loomeettevõtlus ja turism ning kasvab piirkonna tuntus.»
Viljandi kitarrifestivali majanduslik uuring oli oma valdkonnas esimene pääsuke, kuid ei jää viimaseks. Järgmisel aastal kavatsetakse kogu Eestis luubi alla võtta juba paarkümmend sündmust.
Viljandimaalt vaadeldakse peale eelmainitu veel Suure-Jaani muusikafestivali ja Viljandi pärimusmuusika festivali. Kui esimest kaht peab konjunktuuriinstituut kohalikuks või piirkondlikuks ettevõtmiseks, siis folgi liigitab juba megaürituste kilda.
TÄHTSUS
Uuringus küsitletud ettevõtete ja asutuste hinnangul on Viljandi kitarrifestival:
• väga oluline — 14 protsenti
• mõnevõrra oluline — 72 protsenti
• pole üldse oluline — 7 protsenti
• ei oska öelda — 7 protsenti
Allikas: Eesti konjunktuuriinstituut