Muuseumi toimetised said kaante vahele

Jaak Pihlaku sõnul tuli esimene raamat välja hea ja huvitav. Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandi muuseum esitles reedel populaarteadusliku kogumiku «Viljandi Muuseumi toimetised» esimest väljaannet.

Toimetised on jätkuks möödunud aastani ilmunud kaheteistkümnele aastaraamatule, jätkates ajaloo ning muuseumi kogudes olevate kultuuriväärtuste tutvustamist.

Koostajate sõnul on väljaande uus nimetus tingitud muutunud oludest ning vajadusest paindlikuma vormi järele.

«Aastaraamat sellisel moel oli end ammendanud,» rääkis muuseumi direktor Jaak Pihlak. «Uus trükis ilmus suuremas formaadis, mis lubab kujutisi paremini esitada. Muutusi on ka sisus: võimalik on pikemalt ja põhjalikumalt mõnesse teemasse süveneda.»

Artiklite valiku põhimõtted on esialgu jäänud samaks kui aastaraamatu puhul, kuid edaspidi on plaanis avardada nii geograafilisi, kronoloogilisi kui temaatilisi piire.

«Aastaraamatute kaudu oli hea võimalus anda ülevaade meie tegevusest ja minu arvates läksid need järjest paremaks,» arvas raamatu toimetaja Ain Vislapuu. «Toimetistele üleminek annab meile paindlikkust. Aastaraamatu mõiste on tänapäevas pealegi muutunud.»

Vislapuu lisas, et vajaduse korral saab toimetiste sarjas anda aastas välja ka rohkem kui ühe raamatu.

Toimetiste esimeses väljaandes kirjutab Tiina Parre kollektsionäär Olev Bendist ja tema väärtuslikust fotokogust, Ain Vislapuu Viljandi Kodu-uurimise Seltsi tegevusest aastatel 1929—1944 ning Jaak Pihlak lõpetab oma uurimuste sarja Vabaduse Risti kavaleridest.

Koostööpartneritelt Tartu ülikoolist ja Viljandi kultuuriakadeemiast pärineb kolm kirjutist. Andres Tvauri käsitleb läinud aastal Viljandis Lossi tänav 21 tehtud arheoloogilisi kaevamisi, Eve Rannamäe artikkel kõneleb Viljandi arheoloogilistest luuleidudest ja Inna Raud on kirja pannud Vändra kihelkonna kirivööde analüüsi.

Traditsiooniliselt on oma osa mälestustel. Koolipõlvest pärinevad lood on üles tähendanud Peeter Hunt, Olav Renno, Jüri Schvede ja Arno Seemen.