/nginx/o/2016/02/05/5013677t1hbddb.jpg)
/nginx/o/2010/12/07/479768t1hba01.jpg)
Homme Tallinnas kavandatavas päästjate protestiaktsioonis osaleb Viljandimaalt esialgsete andmete järgi üle poolesaja ametimehe.
Päästjad lähevad protestima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päästjad pole rahul, et peavad 24-tunnises vahetuses kaks tundi töötama kõigest umbes kaheksakroonise tunnipalga eest. Samuti soovivad nad endale streikimisõigust.
Aktsiooni eestvedaja Andreas Reinberg, kes varem oli Viljandi ja nüüd on Türi komandos, ütles, et protestima tulevad ainult need ametivennad, kel on parasjagu vaba päev, seega pole tegu streigiga.
Päästjad tahavad moodustada päästeameti peakontori ümber inimringi, et sedasi valukohtadele tähelepanu tõmmata. Päästjate ametiühingusse kuuluva Reinbergi sõnul on lubanud kohale tulla vähemalt 250 päästjat, neist 60 Viljandi linnast ja maakonnast.
Eestvedaja selgitab
Nagu Andreas Reinberg selgitas, on päästja ametis 24 tundi järjest. 22 tunni eest saab ta tavapärast palka, kuid kaks tundi on vormistatud töövaheajaks. See aeg tekib töölepinguseaduse järgi, mis ütleb, et iga kuue tunni tagant tuleb anda pool tundi puhkeaega.
«Päästeamet rikub töölepingu seadust seda vääralt tõlgendades,» rääkis Reinberg. «Töölepingu seadus ütleb, et tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka, välja arvatud juhul, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda ning tööandja loob töötajale võimaluse puhata ja einestada tööajal.»
Reinberg tõdes, et päästja ei tohi nimetatud kahe tunni jooksul töökohalt lahkuda, sest kui tuleb väljakutse, vaheaeg katkeb. Siis arvestatakse puhkamata jäänud tunnid mõne teise sobiva ajavahemiku sisse.
«Nimetatud kahe tunni kaupa koguneb päästjal kuus 14—16 tundi, mille eest makstakse 150 krooni. Jagades tulebki tunnihinnaks 8—9 krooni,» lausus Reinberg. «See jääb tunduvalt alla Eesti miinimumpalga põhise tunnihinna.»
Küsimusele, miks päästjad on selle küsimuse just praegu üles võtnud, vastas Reinberg, et olukord on muret valmistanud terve aasta ja nüüd otsustati protestiaktsiooniga sellele tähelepanu juhtida.
«Päästjad soovivad, et need kaks tundi arvestataks tööaja sisse. Väide, et päästeametil selleks raha pole, on eksitav,» lausus ta.
Veel soovivad päästjad streikimisõigust, mida neil praeguse seaduse järgi ei ole. Reinbergi andmeil on see lubatud paljudes Euroopa riikides.
Peadirektori sõnul on protestimiseks vale aeg
Päästeameti peadirektor Kalev Timberg ütles, et ta hindab väga päästjaid, kelle amet on vajalik ja tähtis.
«Ma ei mõista nende ettepanekuid hukka, aga probleemide lahendamiseks on tarvis valida õige aeg ja viis,» rääkis ta. «Kus oli päästjate ametiühing siis, kui valitsus järgmise aasta eelarvet alles menetles? Mulle tundub, et esikohale pole seatud probleemi lahendamine, vaid protesti eestvedajate soov avalikkuse ees iluleda.»
Peadirektor lausus, et juhtkond kutsus päästjate ametiühingut eelarveküsimuses kaasa rääkima, protsessis osalema ja otsustajatele survet avaldama, kuid kahjuks muutus ametiühing aktiivseks liiga hilja, siis, kui eelarve oli kokku pandud ja parlamenti edastatud.
Pärast tuliseid vaidlusi ja koondamisi said päästjad eelmise aasta lõpul oma soovitud 24-tunnise valve tagasi. Seaduse järgi on päästjatel vahetuse jooksul kuus tundi uneaega ja kaks tundi lõunastamiseks.
Peadirektor märkis, et kahjuks ei jätku raha kogu 24 tunni täies mahus tasustamiseks ja seega makstakse lõunaaja eest pigem kompensatsiooni.
Timberg nentis, et ta läheb protestijatega kohtuma ja räägib sedasi probleemid selgeks.
«Kui on soov peadirektor lihtsalt risti lüüa, siis... no lööge risti! Pannakse järgmine asemele, aga ega sellest raha juurde tule,» lausus ta. «Kõike tuleb arukalt hea. Tänavavõitlus, et algul hüppavad nemad tünni peale ja peavad sütitavaid kõnesid ning siis mina, ei ole õige vorm asju lahendada.»
Mis streikimisõigusse puutub, siis see pole Timbergi hinnangul päästeameti määrata, vaid ühiskonna valiku küsimus ja riiklik otsus.
«Paljudes riikides on kehtestatud riigiteenistujate kategooriad, millesse kuulujail ei ole õigus streikida — seda riigi nii sise- kui välisjulgeoleku seisukohalt,» tõdes ta.