Aastaid kestnud visadus viis sihile

Margus Haav
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõnnirobot peaks aitama väikesel Elisabetil ja teistel 4—12-aastastel liikumispuudega lastel kõnnioskuse omandada või seda taastada.
Kõnnirobot peaks aitama väikesel Elisabetil ja teistel 4—12-aastastel liikumispuudega lastel kõnnioskuse omandada või seda taastada. Foto: Ako Luts

Viimased aastad oma lapselapse ja tema tillukeste saatusekaaslaste nimel töötanud Ako Lutsu suur unistus on täitunud: annetajate abiga sai kokku enam kui neli miljonit krooni, et osta liikumispuudega lastele hädavajalik kõnnirobot.

Parimal juhul võivad esimesed väikesed abivajajad tarka aparaati proovida järgmise aasta algul.

Projekt «Aitame liikumispuudega lapsed kõndima!» sündis Viljandimaal elava, peagi kuueaastaseks saava Elisabeti vanaisa Ako Lutsu ja teiste pereliikmete eestvedamisel. Nemad tulid mõttele hakata kalli aparaadi ostmiseks raha koguma kodanikualgatuse korras ning kaasasid sellesse Eesti liikumispuudega inimeste liidu. Viimane otsustav rahasüst tuli Šveitsi riigilt ja telesaatelt «Tantsud tähtedega».

Stardipakk maas

4,4 miljonit krooni maksev kõnnirobot Lokomat Pediatric läheb koos lisamooduliga Tallinna lastehaigla kasutusse. Lisamoodul on videomänguekraani sarnane abivahend, mis muudab harjutamise meelelahutuslikumaks.

Ako Lutsu hinnangul pole roboti ostmisega jõutud finišisse, vaid alles starti.

«Eesmärk on ikkagi saada lapsed kõndima, mitte robot Eestisse tuua,» selgitas Luts. «Stardipakk on maas, saame alustada ravi. Enne seda peavad füsioterapeudid, mehaanikud ja IT-spetsialistid saama muidugi vajaliku väljaõppe.»

Valmistajatehasega on leping sõlmitud ning robot jõuab üsna pea Eestisse.

Üldrahvalik projekt

Peaaegu neljast ja poolest miljonist kroonist on umbes pool tulnud annetuste kaudu.

Kui palju inimesi on oma panuse andnud, ei oska Ako Luts öelda, kuid igal juhul on tal kõigile abistajatele edasi anda suurimad tänusõnad.

«Sellest sai lausa üldrahvalik ja võib isegi öelda, et ka rahvusvaheline projekt, mida aitasid väga paljud inimesed nii Viljandimaalt kui tervest Eestist ja Šveitsi riik,» rääkis Luts. «Ma saan kõigile nüüd öelda, et raha on koos ja läheme edasi! Tänu heade inimeste abile saime laias laastus kokku tervelt poole summast.»

Ako Luts tunnistas, et käesolev aasta on kulunud ootamisele ning vahepeal kippus lootus kustuma.

«Istusime kannatamatult ja ootasime Šveitsi riigi otsust,» selgitas ta. «Nii läks kuu kuu järel. Õnneks aasta lõpuks otsus siiski saabus ja lepingud on sõlmitud. Ilma Šveitsi abita oleks veel hulk raha puudu. Ka saate «Tantsud tähtedega» toetus poleks seda osa kokku andnud.»

Vahepeal paar päeva kerge külmetusega kodus olnud Elisabet läks eile taas lasteaeda. Vanaisa sõnul on ta teinud ka esimesed iseseisvad sammud, kuid kõndimisest on asi veel kaugel. Kuidas ta uuel robotil ravi saama hakkab ning kes selle eest tasub, selgub juba varsti.

RAVI

Eestis pole küll liikumispuudega laste registrit, kuid statistika järgi on tserebraalparalüüsi keskmine ja raske vorm 2—5 inimesel 1000 elaniku kohta.

• Seega on niisugust abi vajavaid lapsi Eestis 800 ringis. Neile tuleb liita teiste haiguste ja traumadega lapsed ning noorukid, kes on kaotanud liikumisvõime ja vajaksid samuti kõnniroboti abi.
• Seadmega saab ravida liikumispuudega väikelapsi, arendades või taastades nende kõnnimustrit, mis on kahjustatud närvisüsteemi defektide tõttu.
• Kõiki abivajajaid masin siiski aidata ei suuda, kuid kui seade täisvõimsusega tööle panna, võiks sellega ravida kuni sada last aastas.
Allikas: Tallinna lastehaigla

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles