Ilmataat tegi lumeproovi

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandis Kaalu tänaval endise Vilma hoone kõrval on kõnnitee lahti ajamata.
Viljandis Kaalu tänaval endise Vilma hoone kõrval on kõnnitee lahti ajamata. Foto: Peeter Kümmel

Kui alles hiljuti ägas lume all Põhja-Eesti, siis nädalavahetusel sai kuhjade kaupa valget Viljandi ümbrus.

Nagu vahendas Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi ilmavaatluste osakonna peaspetsialist Külli Loodla, mõõtis Viljandi jaam eile hommikul lumikatte paksuseks 25 sentimeetrit. Veel laupäeva hommikul oli lund 11 sentimeetrit.

«Käesolevate andmete põhjal võib öelda, et lund tuligi sedapuhku kõige rohkem juurde Viljandi kandis,» lausus Loodla.

Vaatlusjaamade eilehommikuse mõõtmise järgi jäi Viljandi lume paksuselt neljandale kohale. Eelnesid Saaremaa Uue-Lõve 38, Harjumaa Vanaküla 35 ja Hiiumaa Luguse 29 sentimeetriga. Viljandi 25 sentimeetrile järgnes Jõhvi 23 sentimeetriga. Kõige vähem oli lund Sõrves, vaid sentimeeter.

Eri prognoosid lubavad alanud nädalal lumelisa, sealhulgas Viljandimaale.

Linnas jääb osa jänni

Linnamajandusameti inspektor Rina Niitav, kes reedel Viljandis ringsõitu tehes oli saanud nentida, et üldiselt on kinnistute omanikud kõnniteedelt hästi lund rookinud, tõdes eile, et nädalavahetuse suur sadu tõi tööd juurde.

Eile oli Niitav küll palgata puhkuse päeval Tallinnas, aga ta ütles, et kui hommikul kella kuue paiku Viljandist lahkus, oli tal rõõm näha paljusid kojamehi tänavaid puhastamas.

Siiski on neid kohti, kus kõnniteed on lahti lükkamata ja katuseserva on kogunenud talvine oht. Näiteks varitsesid eile võimsad purikad ja jäised lumevaalud Uue tänava tootmishoone räästais — otse nende all kulgeb kõnnitee. Suured vaalud on kaardunud ka endise Vilma hoone katuseserva.

Niitav märkis, et võtab teisipäeval ette uue kontrollkäigu ja asub hooletuid kinnistuomanikke korrale kutsuma.

Viljandi tänavatelt peab lume koristama aktsiaselts Veolia Keskkonnateenused, parke ning nendega piirnevaid kõnniteid hooldab osaühing Floreas Viljandi.

Linnamajandusameti peaspetsialist Harry Mägi leidis eile, et suurt lumesadu arvestades võis hooldusfirmade tööga rahule jääda. Ta lisas, et lumekoristuse puhul on võimalik alati paremat soovida, ikka leiab kohti, mille koristamine võtab aega.

Riigiteedel on talvine sõita

Riigimaanteid hooldava osaühingu Sakala Teed autod läksid tegevdirektor Toomas Leppiku sõnul lumega võitlema laupäeva pärastlõunal ja töö kestab väikeste pausidega kolmandat päeva järjest.

Et sedapuhku sadas lund Viljandimaal üsna ebaühtlaselt, oli mõnel pool maakonnas ka koristajatel rohkem tegemist.

«Sakala» ajalehe meeskond tõdes eile pärast paaritunnist sõitu maakonnas, et teed on talvise ilma kohta hästi liigeldavad, kuigi mõnel pool hakkasid tuisuvaalud teeservades laienema.

Leppik möönis, et pretensioone pole tulnud ja nii võib tööga rahule jääda. «Meile on kiitus see, kui pole kaebusi. Helistatakse ikka siis, kui midagi on halvasti.»

Pisut ehk üllatavalt olid ka väikesed vallateed sõidetavad, vaid mõnes kohas oli tuisk jõudnud teelõike valge vaiba alla matma hakata.

«Valdades lükkavad lund traktorid, mille liikumiskiirus on riigimaanteid hooldavate sõidukite omast tunduvalt väiksem. See tähendab, et lumi jääb rohkem tee lähedale valli ja kui vallid on kõrged, kipub kitsam tee kiiremini täis tuiskama,» selgitas Leppik.

ARVAMUS

Salme Koplikask,
Saarepeedi vallavanem

Selle talve esimene suur lumesadu oli reede öösel ja laupäeval. Juba pühapäeval olid meil kõik lumesahad väljas ja tööd käisid kõigis neljas piirkonnas. Esmaspäeva hommikul saime aga inimestelt etteheiteid, et lagedatel kohtadel on teed lund täis tuisanud. Terve päev on kulunud lumega võitlemisele.
2010. aasta eelarvet tehes sai lumelükkamisele kavandatud suurem summa ja tänu sellele saame ka detsembris teid lumest lahti hoida. Raha kulub selleks tööks aga rohkem kui varasematel aastatel.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles