Ärimees Urmas Velleste süüdistab tuntud advokaati Toomas Alpi pistisenõudmises

Majanduskuri­tegudes süüdi mõistetud ärimehe Urmas Velleste sõnul nõudis Viljandi advokaat Toomas Alp temalt pistist, lubades vastutasuks vanglakaristuse tühistamist. Foto: TairoLutter / Virumaa Teataja

Umbes kuu aja eest astus ärimees Urmas Velleste Tartus Lutsu tänaval kaitsepolitsei Lõuna osakonna uksest sisse ja tegi avalduse, et Viljandi advokaat Toomas Alp on nõudnud temalt pistist.

Praeguses kapo majas tegutses XIX sajandil Tartu vangla. Ka Velleste avaldus puudutab sama asutust, ainult et selle tänapäevast varianti. Nimelt olevat Alp altkäemaksu küsinud Tartu vangla meditsiiniosakonna juhatajale andmiseks.

See pole esimene kord, kui advokaat Alp uurijate tähelepanu alla satub. 2002. aastal tuli tal seletusi anda seetõttu, et oli viinud ühele kaitsealusele vanglasse amfetamiini sisaldava paki. Selles kaasuses piirdus Albi roll siiski tunnistaja omaga, sest oma kinnitusel ta ei teadnud, et kotti on peidetud narkootikumid.

Nii lihtsalt ei läinud Albil aga 2006. aastal alguse saanud kohtuasjas, kus teda kahtlustatakse tunnistaja kallutamises valeütluste andmisele ja valekaebuse esitamisele, millega kaasnes tõendite kunstlik loomine. Pärnu maakohtus peetava protsessi üksikasjad pole teada, sest istung kuulutati kinniseks, kuid mullu suvel ütles Alp «Postimehele»: «Selles uues asjas on mul mõtteline seos olemas.»

Kas Alp mõistetakse süüdi või õigeks, võib selguda kuu aja jooksul, sest homme peaks istungi järg jõudma kohtulike vaidlusteni. Advokaadi vastu kaebuse esitanud Urmas Vellestel on juba kehtiv kriminaalkaristus. Pärast aastatepikkust uurimist mõistis kohus talle tänavu veebruaris majanduskuritegude eest kahe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse, millest reaalselt tuleb ära kanda neli kuud.

Lisaks on ärimehe registris 14 väärtegu ja temaga seondub mitu üleriigilise uudisekünnise ületanud kõmulugu majanduse vallast. Näiteks tänavu kevadel süüdistas ta nii ajakirjanduses kui Põhja ringkonnaprokuratuurile tehtud avalduses oma endist elukaaslast tuntud «Lehmakese» kommide retsepti varguses.

Arsti otsus päästaks vanglast

Pistiseloo ajendiks sai eelmainitud vanglakaristus, mis jõustus mais. Nimelt kinnitab Urmas Velleste, et oleks nõus talle määratud neli kuud ära istuma, aga tervis ei luba. Aastate eest murdis ärimees neli selgroolüli ning septembris diagnoosisid arstid tal lülisambakanali kitsenemise ja määrasid mitmesuguseid protseduure, näiteks vesiravi ja soojendused, mida vanglas teha ei saa.

Seetõttu taotles Velleste reaalsest vangistusest vabastamist. Ehkki otsuse teeb kohus, on niisuguses küsimuses väga kaalukas roll vangla direktsioonil, eriti selle meditsiiniosakonna juhatajal, kes annab hinnangu, kas süüdimõistetut on võimalik vanglas ravida. Et Tartu vangla meditsiiniosakonna juhataja arvates piisab Vellestele lühiajalise vangistuse ajal ka ravivõimlemisest, otsustas kohus tema taotluse rahuldamata jätta.

Oma sõnul pöördus Velleste sügisel Albi poole just selleks, et too maakohtu otsuse edasi kaebaks ja reaalne vanglakaristus seaduslikul moel tühistataks. Albi kasuks olevat ta otsustanud seetõttu, et lootis temalt õigusabi saada odavamalt kui Tallinna advokaatidelt.

Juriidilise nõu pakkumise asemel olevat Alp küsinud mure lahendamiseks 200 000 krooni, millest 20 000 pidi minema vangla meditsiiniosakonna juhile, et too sobiva arvamuse kirja paneks. Velleste sellega ei nõustunud ja seadis pärast juristidega nõupidamist sammud hoopis kaposse.

Advokaat ja arst pole uurimisest kuulnudki

«See on täielik bluff!» teatas Toomas Alp, kuuldes ajakirjanikult algatatud uurimisest. «Ma ei saa aru: kui kaitsepolitsei on midagi teinud, miks ma siis tänaval ringi kõnnin, miks ma siis veel vangis ei ole?»

Korra on Alp juba pidanud trellide taga viibima — ja seda muul põhjusel kui kliendiga kohtumiseks. 2006. aastal, mil politseinikud ta praegu Pärnu maakohtus arutatava süüdistuse pärast kinni pidasid, pandi advokaadi käed otse tänaval laste silme all raudu.

Albi arvates on Velleste kogu pistise loo välja mõelnud, et vanglast pääseda. Samuti avaldas ta kahtlust, et Velleste on hulluks läinud. «Aga Velleste pidigi olema selline, kes kõigi peale avaldusi kirjutab,» lisas Alp.

«Sakala» käsutuses on katkendid Velleste telefonikõnest, kus käib jutt ärimehe tervislikust seisundist ja sellest, et aitäh eest ei tee tänapäeval keegi midagi. Küsimuse peale, kas ärimehe vestluspartner on tema, vastas Alp, et on paljude inimestega rääkinud ega oska öelda, kas ka Vellestega.

Kui Velleste kohta möönis Alp, et tunneb teda põgusalt, siis vangla meditsiiniosakonna juhi Piret Kooli puhul küsis ta korduvalt: kes see on? «Absoluutselt, ma ei tunnegi teda!» kinnitas ta.

Vangla meditsiinijuht oli käimasolevast uurimisest kuuldes sama üllatunud kui advokaat, ent tunnistas, et on Albiga töö pärast kokku puutunud küll.

Alp selgitas vasturääkivust hiljem sellega, et tunneb arsti teise nime all — ta on vahepeal abiellunud.

Piret Kool käimasolevast kriminaalasjast palju rohkem ei räägi. «Kinnitan, et Urmas Velleste süüdistused ei vasta tõele, ega pea vajalikuks teemat rohkem kommenteerida,» kirjutas ta toimetusele saadetud e-kirjas.

Prokuratuur avaldab ülivähe

Uurimisasutuste esindajad on samuti kidakeelsed. Kui anonüümse vihje peale asja uurima asunud «Sakala» Albi suhtes algatatud kriminaalasja kohta 19. novembril esimest korda päris, teatas Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Kristina Kostina, et sellist kriminaalasja pole.

Üle nädala hiljem, alles siis, kui ajaleht oli teada saanud kaebuse esitaja nime ja too avalduse kirjutamist kinnitanud, täpsustas Kostina, et kriminaalasja ei algatatud otseselt Albi suhtes, vaid lihtsalt avalduses toodud informatsiooni kontrollimiseks.

Uurimise huvide tõttu ei nõustunud Kostina ütlema isegi seda, mis paragrahvist lähtudes menetlus käib, ega avaldanud, kas kaitsepolitsei on Toomas Albi ja Piret Kooliga vestelnud.

«Ma tahaksin rõhutada, et see, mida ta (Velleste — toim) väidab, ei pruugi tõele vastata,» oli kõik, mida Kostina omalt poolt lisas. «Aga see selgub juba uurimise käigus.»

Urmas Velleste kahtlustab, et keegi üritab juhtunut kinni mätsida. Ta kinnitab, et tal on süüdistuste tõestamiseks piisavalt materjali ning ta kavatseb oma õiguste eest lõpuni seista. Ärimehe sõnul on kindel, et kui Alp raha oleks saanud, kirjutanuks vanglaarst teistsuguse arvamuse.

Olgu põhjus see või teine, igatahes ei hinnanud Piret Kool süüdimõistetu seisundit piisavalt raskeks, et vangistust välistada, ning nii maa- kui ringkonnakohus jätsid mõistetud karistuse jõusse. Seetõttu oleks ärimees pidanud 29. novembril Tartu vanglasse ilmuma. Ometi pole ta praegu Emajõe kaldale ehitatud kinnipidamiskohas, vaid hoopis Amsteli jõe ääres Hollandis. Seetõttu esitas vangla politseile Urmas Velleste kohta sundtoomise taotluse.

«Eesti võimud teavad väga hästi, et elan Amsterdamis, ei varja end ega hoia kõrvale kohtuotsuse täitmisest,» teatas Velleste sundtoomisest kuuldes. «Kahjuks ei saa ma selles osas midagi kommenteerida. Lisan vaid, et kõigi juriidiliste küsimustega tegelevad minu advokaadid Euroopa tuntud advokaadibüroost Böhler Advocaten.»

VASTUS

Diana Kõmmus,
justiitsministeeriumi pressi­esindaja

Vanglateenistuse sisekontroll on küll viidatud kriminaalmenetluse üksikasjadega kursis, kuid ei kommenteeri pooleli oleva kriminaalasja sisu.