OMA KURVASTUSEKS olen viimasel ajal palju näinud, et inimesed ei julge mõtelda suurelt. Eriti puudutab see omavalitsustes põhjalikult ette valmistatud arengukavasid, aga ka ettevõtjate tegevusplaane.
Sageli tahetakse väljapakutud idee puhul kohe pisiasjad läbi mõelda ning seetõttu läheb suur osa väärtuslikke ideid kaotsi — need tunnistatakse juba eos ebarealistlikuks.
PALJUDELE HUVITAVATELE mõtetele leitakse ajurünnaku käigus ohtralt vastuargumente ja põhjendusi, miks need ei ole võimalikud, selle asemel et lasta mõtetel vabalt lennata ja keskenduda vähem kriitikale.
Kas säärane kriitilisus on tingitud eestlaslikust üliratsionaalsest ja kaalutlevast mõttelaadist, pessimismist, ajanappusest või varasematest ebaõnnestumistest, ei oska ma öelda. Fakt on see, et miski või keegi on meie mõtlemise raamidesse pannud ning nendest välja astumine ja uute ideede kaalumine tundub ajaraiskamisena.
RAAMIDESSE ASTUMINE viib raamides püsimiseni. Seetõttu pole imestada, kui enamik omavalitsuste arengukavasid, turismiarengukavad ja objektide arendamise kontseptsioonid on ühesugused Harju keskmised. Seda oleme märganud arengukavasid analüüsides ja nende täiendamiseks soovitusi andes.
Eredalt kerkivad esile vaid üksikud, mis on oma eristumisega suutnud endale tekitada ka reaalelus tõsiseltvõetava konkurentsieelise.
Peame aru andma, et elame asjade, teenuste ja toodete ülekülluses. Konkureerivate toodete ja teenuste (näiteks hambapastad ja pesupulbrid või muuseumid ja turismitalud) erinevused on väikesed.Vähe on tooteid ja teenuseid, mida ei saa teistega asendada. Kas ma uudistan Kuressaare või Haapsalu linnust, kas lähen Pärnu või Pirita randa — need on esimesel hetkel täiesti võrdväärsed valikud.
Ainus võimalus inimeste tähelepanu köita on pakkuda neile midagi, mis kõlab atraktiivselt. Et eristuda, meelde jääda ja areneda, peame tegema midagi säärast, mida keegi teine pole varem teinud.
TEGELIKULT ON needsamad ajurünnakul keskmiste ideedega osalevad inimesed väga loovad, kui neile vaid võimalus anda. Eriti loovad on inimesed veel siis, kui nad teevad tööd üheskoos. Mida erinevamad on mõtlejad, seda huvitavamaks osutuvad lahendused. See on ka põhjus, miks tuleb ideede ja lahenduste otsimisse kaasata palju erisuguseid osalisi.
Kõige kasulikum on kaasa haarata inimesi, kes seisavad mõtte otsesest elluviimisest ja rahastamisest eemal, sest nemad julgevad pakkuda kõrgema lennuga ideid.
KIRJUTAN SEDA seetõttu, et tahan julgustada kohaliku elu edendajaid ja ettevõtjaid kõrgemalt lendama. Keskenduda tuleb heade ideede leidmisele, mitte halbade väljapraakimisele — küll hiljem jõuab maa peale tagasi tulla ja idee teostatavust analüüsida. Tunduvalt kehvem on seis siis, kui ei olegi midagi analüüsida ega millegi poole püüelda.