/nginx/o/2010/12/06/479246t1h1a05.jpg)
EESTIS on sadu omavalitsusi, mille elanikkond vananeb, sest noored kolivad suurematesse linnadesse ning kohalikku kultuurielu ilmestavad üksnes jaanipäev ja jõulud. Olukorda püütakse lahendada aina suuremate investeeringutega, mis peaksid muutma piirkonna atraktiivsemaks ja meelitama sinna uusi, valdadele kasulikke elanikke.
Suured investeeringud ei tähenda paraku alati inimsõbralikku, tervist soodustavat elukeskkonda, kus arvestatakse elanike soove ja võimalusi. Nii võidakse valda läbivat teed rekonstrueerides teha jalakäijatele mõeldud ala lapsevankriga jalutamiseks liiga kitsas ning jalgratturitele ei pruugita üldse mõelda.
Eeltoodu on vaid üks näide, kui piiratult ja kitsalt käsitletakse terviseedendust ja kui oluline on analüüsida investeeringu eesmärke ka kõnealusest vaatevinklist lähtudes.
ÜKS mainitud valdkonna oluline protsess on olnud piirkondliku terviseprofiili koostamine, et selgitada välja kohalike elanike tervise seisund ja seda mõjutavad tegurid. Läbilõikeline ülevaade on valminud kõigil maakondadel ja 226 omavalitsusest 58-l on see ametlikult kinnitatud.Viimati mainitute hulgas on ka Läti piiri ääres asuv Mõisaküla.
Mõisakülas korraldati terviseprofiili koostamiseks elanike seas küsitlus, mille tulemustest joonistusid selgelt välja kohaliku elu probleemid ning inimeste soovid ja ettepanekud.
Ligi 1000 elanikuga väikelinnas valmistavad enim muret arstiabi kättesaadavus ja järjest hõrenev bussiliiklus. Samuti kurtsid inimesed töökohtade vähesuse ja nappide sportimisvõimaluste üle. Need ja paljud teised probleemid pole ainult Mõisakülas, vaid ka mitmes teises Eesti omavalitsuses.
Kohalike elanike arvamuse küsimine ja probleemide välja selgitamine aitavad näha tervikpilti ning leida lahendusi. Terviseprofiilist juhindudes saab tegevust paremini plaanida ja kasutada vahendeid otstarbekamalt. Lõppeesmärk on suurendada elanike heaolu ja juhtida tähelepanu omavalitsustes tehtavate otsuste tervisemõjule.
TERVISEEDENDUS ei seisne üksnes kallitesse meditsiinilistesse vahenditesse investeerimises. See on lai mõiste, mida mõjutavad paljud valdkonnad ja millega saab tegelda mitut moodi. Mõisaküla on juba aastaid osalenud maakonna terviseliikumise üritusel «Vallarahvas liikuma» ning elanikud on innukalt kaasa löönud siinsetel tervisepäevadel. Muutmaks arstiabi veidigi kättesaadavaks, on omavalitsusel plaanis kutsuda üritustele ka erialaspetsialiste, et kohalik rahvas pääseks lihtsamini vastuvõtule.
Veel kaugemale mõeldes plaanib linn luua tervisetoa, kus saab teha näiteks aroomi- või naeruteraapiat. Samuti pakuks see elanikele koos käimise ning tee-, teema- ja kohtumisõhtute pidamise koha. Ideid on palju. Väikestes kogukondades ongi tähtsaim luua inimestele võimalus kodust välja tulla ja omavahel suhelda.
SAGELI vaadatakse terviseedendusele kui omaette teemale ega nähta selle seost teiste eluvaldkondadega. Omavalitsuste seisukohast peaks rahva tervist käsitatama kui tööjõu kvaliteeti ja produktiivsust mõjutavat tegurit ning olulist majanduse edendamise ressurssi.
Tervem elanikkond tähendab ju rohkem töövõimelisi inimesi ja see omakorda paremat tulumaksu laekumist. Seetõttu tulekski juhtivametnikel ja kohaliku võimu esindajatel mõista, et tervist on vaja hoida ning selleks tehtavad kulutused on tulus investeering.
Terviseedendus ei ole meditsiin ega raketiteadus. Sellega peab tegelema igaüks, kes iseendast ja lähikondlastest vähegi hoolib. Oluline on luua inimestele selleks soodsad võimalused.