Maavanem: maakondadest saavad vallad

Kalle Küttis Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandi maavanem Kalle Küttis usub, et varem või hiljem saavad Eesti maakondadest omavalitsused, nagu on juhtunud Leedus.

Järvamaalased arutavad neil päevil võimalust liita kogu maakond üheks omavalitsuseks. Kalle Küttis, kui tõsiseltvõetavaks teie seda ideed peate?

Kui Toivo Asmer regionaalministrina niisuguse idee mõne aasta eest esimest korda välja pakkus, tundus see väga totakas, aga vahepeal on mõte arenenud ja uue värvingu saanud.

Kui mind viis aastat tagasi maavanemaks pandi, ütlesin siinsete omavalitsuste juhtidele, et minu ametiaja lõpuks peaks Viljandimaal olema kolm valda: üks põhjas, üks keskel ja üks lõunas. Toona olin kindel, et nii ka läheb.

Vahepeal on aga poliitilised tõmbetuuled oma töö teinud ja selle aja jooksul on realiseerunud vaid Põhja-Viljandimaa ühinemine. Tõsi, ka seal on tegu pooliku lahendusega, sest Võhma linn ja Kõo vald jäid eraldi.

Nüüd on lootus, et järgmiste valimistega lähevad kokku Abja ja Halliste vald, kuid ilma Mõisakülata on ka see poolik või isegi halb variant.

Mulle on aina enam hakanud meeldima idee, mille kohaselt võiks Eestis olla omavalitsused praeguste maakondade suurused.

Maavanema ametipost on paljuski devalveerunud. Minu tööülesanded on küll õilsad, kuid kui raha nende täitmiseks ei ole, on tegu lihtsalt tühja tünni kõmistamisega. Samal ajal keegi regionaalse arenguga ei tegele. Võib-olla oleks tõesti mõistlik hakata kogu piirkonda vaatama ühe omavalitsusena.

Töötasin Eesti aja algul haridusosakonna juhatajana ja minu alluvuses oli kogu maakonna koolivõrk. Tollal polnud meie käsutuses veel ühtki arvutit, kuid ma ei mäleta, et palkade maksmise või raha jagamisega oleks erilisi raskusi olnud. See struktuur tundus juhtimise seisukohalt paraja suurusega olevat.

Ma ei ütle, et valdade moodustamine ja haridusasutuste nende hallata andmine oli iseseisvusaja algul vale otsus. Tollases kontekstis oli see tõesti õige, kuid me peame pidevalt arvestama muutustega, mis meie ümber sünnivad, ja nendega võimaluse korral kaasa minema. 16 aastat on möödas ja ma märkan aina enam, et vallaülese tegevuse korral saaks ressursse otstarbekamalt kasutada. Valdade elu käib praegu pigem projektipõhiselt kui pideva arenguna, sest kõik suuremad teod sõltuvad sellest, kas saadakse mingist projektist raha või mitte.

Kui maakonna haridussüsteem oli veel üks tervik, oli meil isekeskis selgeks vaieldud ja kokku lepitud pikk arengukava, mille järgi tegutseda. Hea näide on otsus rajada iga põhikooli juurde tänapäevane võimla.

Hilisemate muudatuste käigus tuli ka neid näiteid, mis ei sobinud algse plaaniga. Pean silmas näiteks Paistu valda. Ma olen kindel, et kui meil oleks olnud teine süsteem, poleks juhtunud, et ühe väikese valla piiridesse ehitatakse kaks suurt võimlat.

Kas peate seda ebamõistlikuks?

Kui võiksime olla kindlad, et säilib nii Holstre kui Paistu põhikool, poleks kahtlustki, et neile on ka oma spordisaale vaja. Paraku vaevlevad praegu mõlemad laste puuduse käes. Loomulikult on raske öelda, et üht või teist kooli pidada pole enam mõtet, aga piiratud ressursside tingimustes on see paljudel juhtudel paratamatu.

Seega leian tõesti, et Paistu valla toonane otsus polnud läbinisti mõistlik.

Kas teate, kuidas on samalaadseid haldusküsimusi lahendatud Lätis ja Leedus?

Mina olen rohkem suhelnud leedulastega, eriti endise Plunge rajooni inimestega. Nemad tegid 1990. aastate keskel üsna jõulise haldusreformi, mille käigus muutusid kõik senised rajoonid omavalitsusteks ja maakonnad suuremaks, nii et igaühes on umbes 200 000 elanikku. Näiteks kuulub endine Plunge rajoon nüüd Telšiai maakonda. Peale Plunge ja Telšiai on seal veel Rietava ja Mažekiai omavalitsus.

Sama asja Eesti tingimustesse ümber pannes peaks seega moodustuma Liivimaa või Lõuna-Eesti maakond.

Jah.

Plunge linn on sama suur kui Viljandi. Kas seal siis oma linnavalitsust enam polegi?

Ma ei tea täpselt, kuidas neil on praegu, kuid paar aastat tagasi oli Plunge linnavalitsuses tööl neli inimest, kes tegelesid väga praktiliste ülesannetega. Erilist võimu neil tõesti ei olnud.

Mida leedulased on tänu ümberkorraldustele saavutanud?

Mulle meeldib ikka hariduse valdkond. Tänu haldusreformile on nad ka oma hariduselus suutnud suuremad muudatused ellu viia.

Nad leppisid 2002. aastal kokku, et lähevad kümne aastaga üle eraldi põhikoolide ja gümnaasiumide süsteemile. Sisuliselt tähendab see, et Plungesse jääb üks ainult gümnaasiumiklassidega kool ja kõigist ülejäänud ümbruskonna gümnaasiumidest saavad põhikoolid. Samuti on keskuses üks kutsekool.

Meil kardetakse, et omavalitsuste liitmise käigus tekivad uued äärealad, kuhu valitsejate tähelepanu enam ei jagu. Kuidas on leedulased sellega toime tulnud?

Ka neil olid suured hirmud. Nad tegid algul suure Plunge maakonna, aga kui viis aastat hiljem leiti, et üks osa on jäänud ääremaaks, otsustati sellessamas maakonnas moodustada veel 20 000 elanikuga Rietava maakond.

Ühesõnaga ei võtnud leedulased asja dogmana, vaid olid valmis töö käigus uusi paindlikke lahendusi otsima. Usun, et meil võiks asjasse samamoodi suhtuda.

Kuidas panna Eestis omavalitsusi liituma? Seni on protsess eri põhjustel üsna vaevaline olnud.

Üks võimalus on ikkagi ellu viia järsud ülevalt poolt etteantavad muudatused, nagu soovitab  Isamaa ja Res Publica Liit. Teisalt ei pea see tingimata nii minema. Kokkuvõttes olen aga sügavalt veendunud, et varem või hiljem saavad maakondadest omavalitsused.

Aga tõesti, miks ei võiks riik tulla ja kõiki ühe puuga lüüa?

Eks siin taga ole poliitilised küsimused. Ühtedel parteidel on tugipunktid maakonnakeskustes ja teistel väikestes valdades ning kui maakonnad omavalitsusteks liita, jagunevad ka hääled ümber. Seda kardetakse, sest parteide maakondlikud struktuurid lähevad totaalselt segamini.

Olgu, oletame, et riigilt initsiatiivi ei tule ja kõik sõltub ikkagi kohapealsetest algatustest. Viimasel ajal on hakatud jälle rääkima võimalusest, et Viljan­dit ümbritsevad vallad võiksid liituda. Kuidas teile tundub, kas see võib tõesti teoks saada või on tegu rohkem moe pärast kokkuistumisega?

Ma ei näe Pärsti, Saarepeedi, Viiratsi ja Paistu vallal ühishuvi ilma Viljandi linnata.

Viljandi ütleb, et tal pole mitte mingit vajadust kellegagi liituda.

Jah, aga ümbruskonna vallad kasutavad väga palju just Viljandi infrastruktuuri ja asutusi, mistõttu oleks tuntava tulemuseni jõudmiseks vaja need kõik liita. Sellepärast pean rõngasvalla loomist pelgaks vaheastmeks suurema liitumise teel.

Mulle tundub, et kogu see jutt on pigem suusoojaks räägitud. Tõsiselt näikse liitumisest huvitatud olevat vaid Pärsti vald.

See on ka arusaadav, sest Pärstil on kõige suurem laenukoormus. Siin on sama lugu, miks nüüdse Türi valla lõunaosa pelgas Võhmaga kokku minna. Eks sellised nüansid mängi kõige suuremat rolli.
Aga Eestis ja üldse maailmas on koondumine paratamatu protsess. Meile võib see mõningatel juhtudel hirmutav tunduda, aga inimesed kipuvad igal pool linnadesse ja see kujuneb määravaks ka haldusjaotuse kujundamisel.