Kolmekümne kolmeselt kodukohas tagasi

Indrek Palu arvates teevad väga paljud noortejuhid tubli tööd, kuid jutt sellest leheveergudele ei jõua. Foto: Elmo Riig

Karksi-Nuia noortekeskuse juhile Indrek Palule tuli Viljandimaa aasta tegija tiitel väga õigel ajal, neljanda ametiaasta algul.

Kõigepealt jääb Indrek Palu juures silma, õieti küll kõrva asjaolu, et ta räägib väga kiiresti. «Seda on mulle palju öeldud,» nendib mu vestluskaaslane naerdes ja lisab, et sama kehtib inglise keele kohta.

Selles rahvusvahelises suhtluskeeles tunneb ohtrates välisprojektides osalev Palu ennast nagu kala vees.

Märksõna, mis mulle temaga suheldes kõigepealt pähe kargab, on «kärsitus». «Ma pole kannatamatu selles mõttes, et ootan kiiret tulemust, vaid pigem tahan kohe tegutsema hakata,» täpsustab Indrek Palu.

Et tulemus laseb ennast sageli oodata ning nõuab visa tööd, on tema jutu järgi paratamatu ega takista teda.

Küll aga mõjuvad talle kammitsevalt bürokraatia, jäik reeglistik, formaalsused, liiga pikk hoovõtt ja heietamine.

Just vastumeelsus paberite ja rutiini vastu oligi üks põhjus, miks Tallinna pedagoogikaülikooli kehakultuuri teaduskonnas õppinud Palu ei maitsnud koolmeistrileiba kauem kui kaks aastat. «Töötasin mitmes koolis asendusõpetajana,» räägib ta pealinnas veedetud ajast.

Noortega klapib ta seniajani hästi, ehkki tajub kriitiliseks peetud Kristuse-ikka jõudnuna selgelt ka põlvkondlikke erinevusi. «Need tähelepanekud pole mulle sugugi ebameeldivad,» tõdeb Indrek Palu.

Tema lapsepõlves oli tavaline, et elu käis palliplatsidel ja mänguväljakutel. «Tuldi kokku, tehti plaane. Palju ehitasid poisid valmis ise,» kirjeldab Palu Karksi-Nuia paarikümne aasta tagust elu. Nüüd on noorte suhtlus kolinud internetti.

«Eks sellel ole oma eelised. Ma ka ei suuda oma tööd enam internetita ette kujutada,» on noortejuht kindel. Kui pidada silmas tõika, et Karksi-Nuia noortekeskus näib elavat ühest rahvusvahelisest projektist teiseni, on see enam kui mõistetav.

Kolme aasta jooksul on poistele ja tüdrukutele, noorsootöötajatele ja vabatahtlikele korraldatud kaheksasse Euroopa riiki 24 välislähetust. Rahvusvahelisi noortevahetusi, tööpraktikaid ja koolitusi on Karksi vallas olnud seitse. «Neist ettevõtmistest on osa saanud enam kui 120 kohalikku noort,» sõnab Palu.

Andis innustust

Viljandimaa aasta noorsootöötaja tiitel tuli Indrek Palule küll üllatusena, aga nagu ta ütles, täpselt õigel ajal. Miski tema olekus laseb aimata, et sel ülienergilisel inimesel on seljataga hetk, mis oleks võinud saada murranguliseks.

Küsin, kas tegu oli tööväsimusega või asjaoluga, et perre sündis 3. juunil tütar Isabel. Ehk on noorsootöötaja hakanud mõtlema, et võiks ühiskondliku müttamise asemel vaikselt koduseinte vahele tõmbuda? Palu nendib, et mingi motivatsiooni- ja energiapuudus tal ehk tõesti tekkis. «Liiga palju kohustusi kuhjus,» selgitab ta.

Noorte algatusel talle antud tiitlist sai Indrek Palu uut hoogu. «Tõtt-öelda on kiitus minus alati piinlikkust tekitanud,» räägib ta. See ei tähendavat kummatigi, et ta teiste head sõna hinnata ei oska. «Ma ei mõista seletada, miks, aga juba koolipõlves oli mul spordivõistlustel auhindu võites raske taluda avalikku tähelepanu,» jätkab noorsootöötaja.

Küsimusele, kas selles suuresti õrnema soo kanda olevas valdkonnas on mehel lihtsam silma jääda kui naisel, vastab Palu, et talle pakuvad konkurentsi paljud kolleegid. «Mõnel juhul nende tegemistest kahjuks laiemalt ei teata,» lisab noortejuht.

Indrek Palu tunnistab, et Isabeli sünd mõjus talle innustavalt. Kahe poja, kaheksa-aastase Karl Hendriku ja viieaastase Kasperi isa möönab, et ka tema puhul peab paika ütlus, mille järgi tütred on isade nõrkus. «Kirjeldamatu tunne on!»

Lapsed on olnud Indrek Palule alati väga olulised ning tal on hea meel, et esimese abielu purunemise järel jäid pojad tema juurde. Küsimusele, kas vanemad lapsed poolõe pärast armukadedust ei tunne, vastab isa: «Ei, otse vastupidi: nad on tema üle väga uhked.» On tunda, et Isabeli ootab ees pisikese printsessi põli.

Noortejuhi ütlemist mööda tunneb ta lastes paljuski ära ennast.

Medalid

Küsimusele, kas ta oli koolieas pigem Tootsi tüüpi krutskivend või raamatukoist nohik, on Indrek Palul tagantjärele raske vastata, sest asja võib võtta nii ja naa. «Mul oli kombeks suvel järgmise kooliaasta õpikud läbi lugeda ja siis hiljem õpetajaid tunnis küsimustega kiusata,» kõneleb ta naerdes. Lemmikvaldkonnaks peab Indrek Palu ajalugu. «Eelkõige lähiajalugu,» täpsustab ta.

Sport on olnud Palu hobi läbi elu. Karksi-Nuias lõpetas ta keskkooli kõrval ka spordikooli. Üle kümne korra on ta tulnud noorte arvestuses Eesti meistriks ja mitu korda Baltimaade meistriks. Tal on täiskasvanute klassis täiskomplekt Eesti meistrivõistluste medaleid.

«Alles hiljuti läks minu käest ära maakonna juunioride 110 meetri tõkkejooksu rekord,» mainib Indrek Palu.

Kui paljud tema kunagisi saavutusi veel mäletavad? «Eks lapsed koolis stendilt vahel loe rekordeid ja küsi nende kohta,» lausub Palu. Eesti noortekoondise ajast on tal sõpru seniajani. «Kõige enam teatakse minuga ühel ajal olnutest Andrus Värnikut,» tähendab ta.

Viis aastat kestnud ülikooliõpingud saavad punkti alles tänavu. Indrek Palul pole elus küll kordagi juhtunud, et diplomi puudumise tõttu oleks jäänud midagi tegemata või saavutamata, ent sellegipoolest paneb ta kõigile noortele südamele, et nood kooli pooleli ei jätaks. «Kõik alustatu tuleb kunagi lõpule viia,» on ta kindel.

Teevad kükke

Karksi valda tagasipöördumist pole Indrek Palu kordagi kahetsenud, ehkki tema jutu järgi oli just see esimese kooselu purunemise põhjus. «Siia oli hea tulla: töö alustamisele aitas kaasa asjaolu, et samal ajal oli vallavalitsusse ametisse võetud projektijuht Dmitri Orav.»

Kaks noort meest leidsid kiiresti ühise keele, sest neil olid sarnased eesmärgid. Ka Kitzbergi gümnaasiumi uuele direktorile paneb Palu suuri lootusi. «Väikeses kohas peab tegema head koostööd, et kuhugi jõuda.» Ta lisab, et kui valmib noortekeskuse uus hoone, muutuvad sidemed gümnaasiumi ning keskusega ühe katuse alla koliva muusikakooliga veelgi tihedamaks.

Kui mujal nurisetakse sageli, et teismelistel poistel napib linnakestes ja maakohtades tegevust, siis Karksi vallas ei tohiks sellega varsti enam muret olla.

Näiteks on noortekeskuse tegevus suuresti seotud hiphopi kultuuri, DJ-ameti ja rattaremondi tundma õppimise, mägirattasõidu ja seikluskasvatusega. Need tegevused peaksid mehepoegadele hästi passima.

Ajast aega on teismelised pannud täiskasvanute närvid proovile, korraldades enda ja teiste kallal inimkatseid, mis halvimal juhul päädivad botaanikaaias kaktuste saagimise või joomakoomaga. Kuidas Indrek Palul õnnestub majas korda hoida?

«Meil on kindlad reeglid. Iga halvamaiguline sõna tuleb lunastada füüsilise tegevusega, olgu siis ümber maja jooksmise või kükkide tegemisega,» selgitab Palu. Ta lisab, et mõnikord tuleb probleeme arutada nelja silma all ning harv pole seegi, et poisid ja tüdrukud peavad oma käitumise tagamaadest kirjutama. «Neid töid on päris huvitav lugeda,» nendib noortejuht. Distsiplineerib ka teadmine, et noortekeskuse ettevõtmistes ja reisidel osalemise eeldus on hea käitumine.

Hõissa!

Pealinna ja Karksi-Nuia vahele mahub Indrek Palul kolm Tartu-aastat, mil ta töötas jalgpalliklubi Tammeka noortetöö projektijuhi, osaühingu Extreme Sport Tartu müügispetsialisti ja ürituste korraldajana.

«Tol perioodil olid mu lahutamatud kaaslased suvel purjelaud ja talvel mäesuusad,» räägib Palu. Nüüd on ta vahetanud eelmainitud alad jõusaalitreeningu ja korvpalli vastu. Lõuna-Eestis kohtas Indrek ühel korvpallivõistlusel Maarjat, kellest sai tema elukaaslane.

Oma perest ja uuest algusest räägib Indrek Palu õhinaga, aga tema jutust aimub ka kohmetust, mis valdab inimesi eriti olulistest asjadest kõneldes.

Kas nad pulmad ka teevad? Küsimus on ebadelikaatne, aga vastus tuleb kiire: «Kindlasti teeme!»

ARVAMUSED

Maarja Vildo,
elukaaslane

Minu silmis on Indrek parim kaasa ja isa. Kindlasti on ta eeskujuks paljudele. Indrek vajab igapäevaellu tegevust, niisama istumine teeb ta kärsituks.
Temaga koos elamine ei saa muutuda rutiinseks, sest iga hetk võib Indrekul tulla mõni huvitav idee. Eriline on minu silmis see, kuidas ta tegeleb lastega ja kui hästi ta hakkama saab.
Pidev tegutsemine, tahe asju paremaks muuta ja oma pere eest hoolitsemine — need tegevused iseloomustavad Indrekut kõige paremini.

Arvo Malin,
Karksi vallavanem

Indreku käe all on noorsootöö vallas käima läinud. Ta on väga tegus, eriti rahvusvahelistes projektides. See on avardanud meie laste silmaringi ja andnud paljudele võimaluse reisida.

VALDKONNAD

Peale noortekeskuse juhatamise on Indrek Palu

• Euroopa Noored Eesti Büroo tegevusplaani HÜRE Viljandimaa koordinaator,
• Karksi vallavolikogu liige,
• Karksi vallavolikogu kultuuri- ja spordikomisjoni esimees,
• Eesti avatud noortekeskuste ühenduse juhatuse liige,
• Rahvusvahelise noorsootöövõrgustiku Drums For Peace Eesti koordinaator.
Allikas: Indrek Palu