Eile kuulutas president Toomas Hendrik Ilves Kadriorus lõppenuks sõnavõistluse ehk sõnause. Üldvõitjaks tunnistati uuslooming «taristu», mille esitas Andres Valdre.
Keelt aitas tänapäevastada üle poole tuhande inimese
3. detsember 2010, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pidulikul lõpetamisel ütles president, et kui me uusi sõnu ei kasuta, siis nad käiku ei lähe. «Kui me jääme infrastruktuuri juurde, selmet öelda taristu, siis luhtuvad meie parimad kavatsused eesti keelt tänapäevastada. Eriti oluline on siinjuures ajakirjanduse ja laiemalt meedia osa.»
Nagu nentis president Toomas Hendrik Ilves, kinnitab sõnausele tulnud positiivne vastukaja, et me peame rahvana eesti keele käekäiku väga oluliseks. «Tänan südamest kõiki sellel sõnavõistlusel osalenuid — nii sõnade pakkujaid kui nende hindajaid,» ütles riigipea.
President märkis, et eesti keele hea tervis sõltub peale rikka ja nüansirikka sõnavara ka paljudest teistest asjaoludest. «Keeleinimestele valmistab õigusega muret lohakas keelekasutus, mis moonutab ilmselt inglise keele mõjul eesti keele lauseehitust ja grammatikat,» sõnas ta.
Riigipea nentis, et meis võib küll tekitada uhkust seniolematu vabadus väljendada oma mõtteid blogides, uudiseportaalide kommentaarinurkades ja mujal, aga ühtlasi pole kunagi varem olnud meie silme ees nii ohtralt vigast kirjakeelt.
Võitjate selgitamiseks korraldati kaks eelvooru. Lõppvoorus arutati sõnu, mis olid eelvalikus saanud vähemalt ühe poolthääle. Töörühm otsustas valida iga mõiste puhul paljude heade ettepanekute hulgast välja ühe sõna, ent pidas kahel juhul võimalikuks soovitada vabamalt kasutada ka sünonüüme.
Seletava sõnaraamatu järgi tähendab sõna «infrastruktuur» piirkonna majanduslikuks arenguks ja ühiskonna heaoluks vajalikku süsteemi.
Sellele oli esitatud kõige rohkem vasteid ja sõnause töörühmal oli raske nende seast parimat valida, kuid lõpuks oli ta üsna üksmeelselt tari-tüvest stu-liite abil tuletatud sõna taristu poolt. Nimetatud tüvi viitab tarindi kaudu struktuurile kui kandvale konstruktsioonile ja tarindamisele ehk projekteerimisele ning konstrueerimisele, kuna stu-liide märgib kogumit või süsteemi, nagu ajastu, andmestu, järvistu, vesistu ja ühistu.
Toome ära valiku teisi esile tõstetud sõnu.
AE-koostöö ehk averus
AE-koostöö, vabamas keelepruugis averus, määrsõnana avera pakuti välja PPP ehk public-private partnership’i asemel.
Et ühendit «avaliku ja erasektori koostöö» tuntakse hästi, leidis töörühm, et ka eesti keeles võiks seda mõistet tähistada lühenditega. Ettepaneku esitaja mainis lisaks, et «ae» on tore eesti sõna:«Ae, naabrimees, tule appi!»
Mitu pakkujat kombineeris avaliku ja erasektori algushäälikuid ja sai nõnda aver-tüve. Koostöö tähenduses sobib ilmselt vorm «averus», kuid osa töörühma liikmeid leidis, et võimalik oleks kasutada ka vormi «avera» — näiteks määrsõnana: mingi ettevõtmine tehti avera, see tähendab avaliku ja erasektori koostöös.
Neid sõnu pakkus seitse osalejat : Silvi Jänes, Margus Konnula, Susanna Laan, Andres Luga, Endel Valdas, Indrek Viil, Riina Vällo.
Kohmaka avalik-õigusliku asemel pakuti välja sõna «avaõiguslik».
Töörühm pidas parimaks ettepanekuks seda, milles kohmakast liitomadussõnast oli osa välja jäetud, kuid sisu jäi siiski arusaadavaks. Avaõiguslik läheb hästi paari eraõiguslikuga. Ühtlasi tähendab töörühma soovitus, et avaliku õiguse asemel sobib kasutada lühemat vastet avaõigus.
Selle pakkus välja kaheksa osalejat: Priit Kersen, Ants Kollo, Jaan-Matti Lillevälja, Matti Masing, Kristel Pohlak, Signe Siimann, Andres Valdre ja Riina Vällo.
Juhind ja kestlik
Sõna «juhind» soovitati kasutada Euroopa Liidu direktiivi kõrval.
Ettepanekute hulgast valis töörühm välja selle, mis lähtub juhinduma-tüvest. Ühest küljest iseloomustab see sõna direktiivide kohustuslikkust ja teisest küljest jätab võimaluse valida direktiivide täitmise viisid. Puuduseks võib olla sarnasus juhendiga ja juhisega, ent eks ole samamoodi lähedased ka juhinduma ja juhendama.
Sõna ettepanijaid oli neli: Eero Kangor, Jüri Puust, Toomas Raba ja Maria Talihärm.
Inglise sustainable tõlkevastena soovitati kasutada sõna «kestlik».
Töörühm oli küll seda meelt, et sobivas kontekstis kõlbavad millegi suutlikkust tähistama ka sõnad «jätkusuutlik», «säästev» ja «elujõuline», ent eelistas kõikehõlmavat ja tabavamat vastet otsides kestma-tüvest moodustatud vormi «kestlik». See sõna on juba Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatus tähenduses «(edasi)kestev, vastupidav». Nagu mainis üks esitaja: sobiv unarsõna velmamiseks.
Sel sõnal oli seitse esitajat: Helger Aaresild, Ivar Jung, Kalju Jõul, Mihkel Landebraun, Olev Remsu, Endel Valdas ja Kullo Vende.
Võistluse tulemused on kättesaadavad koduleheküljel www.sonavoistlus.ee, aadressil www.president.ee ning presidendi Facebooki lehel.
VÕISTLUS
Tänavu 23. augustil välja kuulutatud sõnavõistluse eesmärk oli väljendada eesti keeles paremini riigi ja ühiskonnaga seotud mõisteid.
• Vasteid otsiti 11 mõistele. Ühtlasi võisid osalejad esitada vasteid ka endi pakutud mõistetele. Osales 593 inimest 2123 sõnaettepanekuga.
• Tulemusi kaalus presidendi kantselei ja eesti keele instituudi moodustatud töörühm, millesse kuulus kokku 30 inimest.
Allikas: «Sakala»