Aktsiaseltsi Tavid kullasuuna juht Meelis Atonen kinnitab, et ajal, kui Euroopa majandus vaevleb raskustes, on kullasse investeerida väga mõistlik.
Meelis Atonen: kulla hind jätkab endist viisi tõusu
3. detsember 2010, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meelis Atonen, kuuldavasti on inimesed viimasel ajal hoogsalt kulda kokku ostnud. Kas seda tehakse euro tuleku kartuses?
See pole Eesti või eurole üleminekuga absoluutselt seotud. Hirm on tunduvalt laiem. Et meil on ka Skandinaavias kontorid, oskame öelda, et veel rohkem kui Eestis, ostetakse kulda Soomes ja Rootsis.
Põhjus on see, et inimeste usk riikide usaldusel püsivasse rahasse on tugevasti vähenenud. See tuleneb väga selgesti rahvusvahelistest hirmudest, mis on tingitud võlgadega kimpus olevatest Euroopa riikidest. Inimesed kardavad raha väärtuse vähenemist ja ostavad seetõttu kulda.
Kas hirmud on reaalsed?
Loomulikult. Eestiski kurdavad eelarvest raha saavad asutused pidevalt, et neile antakse liiga vähe. Poliitikud samal ajal makse tõsta ei taha. Euroopas on asi veel radikaalsem. Lõpuks on võetud laenu ja seda kulutatud. Nüüdseks on riikide intressimakse kolme- või neljakordistunud ning ägatakse väga suure laenukoorma all.
Seda võiks võrrelda SMS-laenu võtmisega: tahetakse osta midagi kihvti, kuigi raha pole. Paraku tuleb millalgi selle eest maksta. Kui riigid kulusid kärpida ei suuda, pole neil laenude tagasimaksmiseks muud võimalust kui tekitada inflatsioon, mis sööb raha väärtust.
Kuigi kinnisvara hinnad on viimasel ajal jõudsalt vähenenud, võib tugeva inflatsiooni puhul lähitulevikus ikkagi tunduda, et ka kinnisvara ost oli väga nutikas investeering. Põhimõtteliselt ei saa välistada, et kordub samasugune stsenaarium, nagu oli rublaaja lõpul.
Kuld on piiratud ressurss. Tänu sellele saab ta inflatsiooni vastu kaitse.
Kas Eesti seisab tänu väiksemale laenukoormale kindlamalt?
Ei seisa. Et oleme euroalas, saadavad meid kõik eurot mõjutavad surved ja ohud. Samad ohud on saatnud meid ka enne euro tulekut, sest kroon on ju olnud seotud kas Saksa marga või euroga.
Kui palju kulla hind on kerkinud?
Viimase viie aasta jooksul on kuld euro suhtes igal aastal 20 protsenti kallinenud. Dollariga võrreldes on kallinemine olnud umbes sama.
Igal asjal on tõusud ja langused. Äkki ühel päeval hakkab kulla hind hoopis langema?
Hinnatõus on tulnud seetõttu, et valuutad on nõrgemaks jäänud. Selleks, et kuld nõrgeneks, peaksid valuutad hakkama tugevnema, aga selleks peaksid nad laenudest lahti saama. Praegu ma sellist võimalust ei näe.
Kas lisaks kullale on kerkinud ka teiste väärismetallide hind?
Jah. Eriti muidugi hõbedal. Kulla eelis on see, et ta on hästi vastupidav ja väga kõrge sulamistemperatuuriga metall. Kui kodus on tulekahju, ei juhtu kullaga suurt midagi. Miljoni krooniga saab osta kaks kilogrammist, mobiiltelefonisuurust plaati, mida pole keeruline kuhugi paigutada. Hõbedat saaks sama raha eest 80 kilogrammi, seda niisama hõlma alla ei võta.
Erinevalt teistest väärismetallidest on kulla ehtsust või sisaldust teatud toodetes võimalik väga lihtsalt kindlaks teha. Just seetõttu on enamik tuntud investeerimismünte või tooteid puhtast kullast või kullasisaldusega.
KULD
Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne metall, see ei reageeri vee ja hapetega.
• Normaaltingimustel on kuld võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³.
• Kulla sulamistemperatuur on 1064 °C.
• Maailma suurimad kullavarud on Lõuna-Aafrika Vabariigis.
Allikas: Vikipeedia