«Infrastruktuuri» kõrvale astub «taristu»

Foto: Mihkel Maripuu

Täna kuulutab president Toomas Hendrik Ilves lõppenuks sõnavõistluse sõnause, mille ta kuulutas välja uute riigi ja ühiskonnaga seotud mõistete paremaks väljendamiseks eesti keeles. Üldvõitjaks tunnistati «taristu», mille esitas Andres Valdre.

Seletava sõnaraamatu järgi tähendab «infrastruktuur» piirkonna majanduslikuks arenguks ja ühiskonna heaoluks vajalikku süsteemi. (Tehniline infrastruktuur hõlmab teid, energiavarustust, ladusid, sidet.)

Sellele sõnale oli esitatud kõige rohkem vasteid, seepärast oli sõnause töörühmal raske valida, kuid lõpuks oldi üsna üksmeelselt tari-tüvest stu-liite abil tuletatud sõna taristu poolt. Tari-tüvi viitab tarindi kaudu struktuurile kui kandvale konstruktsioonile ja tarindamisele ehk projekteerimisele ning konstrueerimisele. stu-liide märgib kogumit või süsteemi, vrd ajastu, andmestu, järvistu, vesistu, ühistu.

Sõna esitas Andres Valdre.

Valik teisi esile tõstetud sõnu

AE-koostöö, vabamas keelepruugis averus, määrsõnana avera — PPP ehk public-private partnership’i asemel.

Kuivõrd ühendit «avaliku ja erasektori koostöö» tuntakse hästi, leidis töörühm, et ka eesti keeles võiks mõistet tähistada vastavate sõnade lühendiga. Ettepaneku esitaja mainis lisaks, et ae on tore eesti sõna (Ae, naabrimees, tule appi).

Mitmed pakkujad kombineerisid avaliku ja erasektori algushäälikuid ja nõnda saadi aver-tüvi. Koostöö tähenduses sobib ilmselt vorm averus, kuid osa töörühma liikmeid leidis, et ka vormi avera oleks võimalik kasutada nt määrsõnana (mingi ettevõtmine tehti avera, st avaliku ja erasektori koostöös). Aver-tüvi sobib vähemalt vabama konteksti jaoks, aga miks mitte ka ametlikumas tekstis, kui sõna muutub tuntuks.

Neid sõnu pakkus seitse osalejat (Silvi Jänes, Margus Konnula, Susanna Laan, Andres Luga, Endel Valdas, Indrek Viil, Riina Vällo).

Avaõiguslik — kohmakama avalik-õigusliku asemel.

Töörühm pidas parimaks ettepanekuks seda, milles kohmakast liitomadussõnast oli välja jäetud osa, kuid sõna enda sisu jäi siiski arusaadavaks. Avaõiguslik läheb hästi paari eraõiguslikuga. Ühtlasi tähendab töörühma soovitus seda, et ilmselt sobib ka avaliku õiguse asemel kasutada lühemat vastet avaõigus.

Selle vaste pakkus kaheksa osalejat (Priit Kersen, Ants Kollo, Jaan-Matti Lillevälja, Matti Masing, Kristel Pohlak, Signe Siimann, Andres Valdre, Riina Vällo).

Juhind — Euroopa Liidu direktiivi kõrval.

Paljude ettepanekute hulgast valis töörühm välja selle, mis lähtub juhinduma-tüvest. Ühest küljest iseloomustab see sõna hästi direktiivide kohustuslikkust ja teisest küljest jätab võimaluse valida direktiivide täitmise viisid. Selle sõna puuduseks võib olla sarnasus juhendiga, samuti nt juhisega, ent ka juhinduma ja juhendama on samamoodi lähedased.

Sõna ettepanijaid oli neli (Eero Kangor, Jüri Puust, Toomas Raba, Maria Talihärm).

Kestlik — inglise sõna sustainable tõlkevastena.

Töörühm oli küll seda meelt, et sobivas kontekstis kõlbavad ka sõnad jätkusuutlik, säästev ning elujõuline tähistama millegi suutlikkust, ent kõikehõlmava tabavama vaste otsimisel langes eelistus kestma-tüvest moodustatud vormile kestlik. Sõna ise on vana, esineb juba Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatus tähenduses ’(edasi)kestev, vastupidav’. Nagu märkis üks esitaja, sobiv unarsõna velmamiseks.

Sõnal oli seitse esitajat (Helger Aaresild, Ivar Jung, Kalju Jõul, Mihkel Landebraun, Olev Remsu, Endel Valdas, Kullo Vende).

Peavoolustamine — inglise sõna mainstreaming tõlkena.

Sellele keerukale mõistele pakuti mitmeid sama keerukaid vasteid, ent töörühm pidas lõpuks sobivaimaks otsetõlget peavoolustama, st peavooluks muutma. Mingi nähtuse või teema muutumine peavooluks tähendabki seda, et nähtust või teemat on läbivalt kogu tegevuses arvesse võetud.

Sõna esitas võistlusele Mait Talts, ent nagu näitas tekstiotsing internetis, on ta juba varem kasutust leidnud.

Teisestamine — inglise termini othering vastena.

Mõiste tabavaimaks vasteks pidas töörühm sõna teisestamine, st teiseks muutmine nii heas kui ka halvas mõttes (teiseks, st millekski muuks, samas ka võib-olla teisejärguliseks). Paljud võistlusel osalejad lähtusid teine-tüvest, ent väljavalitu oli neist kõige lihtsam kasutada.

Sõnal oli kaheksa esitajat (Sirje Ainsaar, Mika Keränen, Arne Merilai, Pille Petersoo, Saue gümnaasiumi 10.b klass, Mait Talts, Sven Varkel, Riina Vällo), kuid nagu näitas tekstiotsing Internetis, on ta juba mõnel pool kasutusel.

Toimeabi — senise humanitaarabi kõrvale.

Töörühm pidas sobivaks toime-tüvega täiendatud liitsõna toimeabi. Toimeabi võimaldab hädapäraselt toime tulla, toimida. Mõni teinegi ettepanek sisaldas toime-tüve, päris sageli pakuti vasteks lihtsalt hädaabi.

Sõnal oli viis esitajat (Katrin De Bakker, Mihkel Mikkelsaar, Kaido Rannik, Jüri Ruut, Sirje Vaaro).

Toimija — rahvusvahelises kontekstis esineva inglise termini actor või player tõlkena.

Sobivaimaks vasteks pidas töörühm sõna toimija, sest ka tegusõna toimima sobib rahvusvaheliste suhete süsteemis tegutsevate riikide jms tegevuse iseloomustamiseks. Mitmed ettepanijad pidasid heaks seda, et soome keeleski kasutatakse sama sõna.

Sõnal oli viis esitajat (Viljar Ansko, Eero Kangor, Matti Maasikas, Karina Tamm, Kaidi Toompalu).

Vabasektor, vabamas keelepruugis vabakond — senise kolmanda sektori asemel.

Töörühm valis välja liitsõna, mis on moodustatud 2002. aasta sõnavõistlusel heakskiidetud vabaühenduse (valitsusest sõltumatu organisatsiooni) eeskujul. Kuivõrd käibele jäävad ka terminid avalik sektor ja erasektor, siis nendega kokku sobib liitsõna vabasektor. Samas pidas töörühm heaks leiuks tuletist vabakond (vrd ühiskond; sellest saab tuletada sõna vabakondlased, st kolmanda sektori esindajad).

Neid sõnu esitas 12 osalejat (Marge Kohtla, Mario Luik, Matti Masing, Helle Mikk, Mihkel Mänd, Kaupo Palo, Indrek Raats, Seidi Reek, Jüri Ruut, Mait Talts, Kullo Vende, Riina Vällo).

Poliitikale põhimõttelise tegevusplaani, mingi eluvaldkonna korraldamise eesmärkide, põhimõtete ja vahendite tähenduses sobivat vastet töörühm ei leidnud, kuigi paari ettepanekut peeti kaalumisväärseks.

Lisamõistete hulgast otsustas töörühm soovitada kasutusse:

Kärgpere — tähenduses «pere, kus on sinu-minu-meie lapsed».

Selle sõnaga saab tähistada uuemat perekonna tüüpi, kus kasvavad korraga eri vanemate lapsed. Töörühmale tundus see aktuaalne ja huvitav leid.

Ettepaneku esitas Kristel Kärner.

Tundetaip — ühendi emotsionaalne intelligentsus omasõnalise vastena.

Emotsionaalne intelligentsus (inglise emotional intelligence, eQ) on uuemal ajal järjest rohkem tuntuks saav mõiste, millega märgitakse oskust või võimet iseenda või teiste tundeid kindlaks teha, hinnata ja juhtida.

Ettepaneku esitas Rain Kooli.

Lisaks tõsteti esile sõna penipaun inglise sõna doggiebag leidliku tõlkevastena (esitaja Kaarel Kaas).

Vabariigi president kuulutas sõnavõistluse ehk sõnause välja 23. augustil. Vasteid otsiti 11 mõistele, lisaks võisid osalejad esitada vasteid ka oma pakutud mõistetele. Vastukaja sellele oli elav, kokku osales võistlusel 593 inimest 2123 sõnaettepanekuga.

Tulemusi kaalus vabariigi presidendi kantselei ja Eesti Keele Instituudi koostöös moodustatud töörühm, kuhu kuulus korraldustoimkonnaga kokku 30 inimest.

Sõnause võitjate selgitamiseks korraldati kaks eelvooru. Lõppvoorus arutati sõnu, mis eelvalikus olid saanud vähemalt ühe poolthääle. Töörühm otsustas iga mõiste puhul valida välja paljude heade ettepanekute hulgast ühe sõna, ent kahel juhul pidas võimalikuks soovitada vabamasse kasutusse ka sünonüüme.

Sõnavõistluse tulemused on kättesaadavad ka koduleheküljel www.sonavoistlus.ee, samuti aadressil www.president.ee ning Toomas Hendrik Ilvese Facebook’i lehel.